Mida enam kerkivad kommunaalkulud, seda vähem saavad korteriomanikud üüritulu, sest üürihinnad langevad.
„Rääkides üürituru lähituleviku suundadest, on märksõnadeks kindlasti kommunaalkulud ning majanduslangus. Kõik, mis on seotud maksude ja aktsiisidega, nende hinnad on tõusnud ja kõik, mis on seotud teenusega, nende hinnad on langenud. Lühidalt tähendab see seda, et kommunaalkulude hinnad on tõusnud ning üürihinnad langenud,“ ütles Arco Vara atesteeritud vanemmaakler Maia Daljajev ettevõtte koduleheküljel avaldatud kommentaaris.
„Näiteks, kui eelmise aasta suvel arvutasime, et Tallinna magalarajooni 3-toalise korteri keskmised ühe kuu kommunaalkulud on 2000 krooni, siis tegelikult olid kommunaalkulud 2500, sel talvel on need kulud ilmselt aktsiiside ning käibemaksu tõusu tõttu veelgi suuremad. Kommunaalkulude suurust küsivad potentsiaalsed üürnikud juba esimesel kontaktil ning soovivad nende arveid näha,“ kirjeldas Daljajev.
Palju on kortereid, mis on korraga nii müügis, kui ka soovitakse üürile anda. Kuna inimeste ostuhuvi on seoses madala kindlustundega võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, antakse sageli müügis olevad korterid üürile, et saadavast üürisummast kohustusi katta.
Ilmselt kommunaalkulude tõusu ning pakkumise suurenemise tõttu toimub üürihindades väike korrektsioon allapoole. Nii nagu müügihindade on ka üürihindade puhul hinnas tingimine tavapäraseks muutunud.
Eramute üürisoove on oluliselt vähemaks jäänud, kui aasta eest. Muus osas märksõnad nagu kommunaalkulud ja hinnas tingimine korteri üürituruga kattuvad.
Seotud lood
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.