Krooni devalveerimine viiks tuhanded Eesti pered finantskatastroofi äärele, kuna lõviosa laenudest on väljastatud eurodes ning sisuliselt tõuseks automaatselt kõikide eurolaenude igakuised tagasimaksed, kinnitab AS Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
"Tänases niigi pingelises majandusolukorras ning palkade languse valguses võib see aga tähendada niigi ots-otsaga kokku tulevate inimeste jaoks perekondlikku finantskrahhi," märgib Sooman ning lisab, et sama saatus ootaks ees ka kinnisvaraarendajaid, kellel tekiks väga kiirelt käibevara puudujääk laenude teenindamisel.
Näiteks toob ta 30aastase tähtajaga miljonikroonise laenu, mille igakuine tagasimakse on orienteerivalt 4700 krooni kuus ehk ligikaudu 300 eurot. "Kui Eesti krooni devalveeritaks näiteks 30% ulatuses, siis ümardades muutuks praegune 15,6466 krooni kurss euro suhtes kursiks 1 euro= 20 krooni. Seega muutuks laenu tagasimakse suurus automaatselt 6000 kroonile. Samal ajal jäävad ju sissetulekud konstantseks, sest vaevalt et devalveerimiskeskkonnas keegi inimeste palka tõstma hakkaks," maalib Sooman sünge pildi.
Kuna eurodes muutuks kinnisvara odavamaks, muutuksid paljud Eesti kinnisvaraobjektid eurotsoonis tegutsevatele investoritele atraktiivsemaks, nagu ka neile eestlastele, kes vaba raha eurodes hoiustavad. "Kui praegu on turul sundmüügiobjekte üksikutes sadades, siis devalvatsiooni korral tõuseks see arv ilmselt kordades ning kinnisvara müügisurve ainult kasvaks," prognoosib Sooman mõju kinnisvaraturule.
Seotud lood
Mis saab tagatistest ja laenujääkidest siis, kui eesti krooni mingis ulatuses devalveeritakse, püstitab Grand Kinnisvara juht Marek Kerna küsimuse.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.