10 soovitust korteriostjale

1) Korteri soetamist on mõistlik alustada sellest, et mõelda enda jaoks selgeks, millist korterit üldse vajatakse. Selleks on soovitav läbi mõelda alljärgnevad küsimused:

- kus piirkonnas soovitakse elada – lemmiktänavad/-majad? Milline piirkond oleks logistiliselt sobivaim?- kas korter peaks asuma kivimajas/puumajas/paneelmajas?- kui suurt korterit vajatakse (mitu tuba ja ruutmeetrite arv)?- milline peaks olema korteri seisukord – kas korter võiks olla renoveeritud või võib vajada remonti? Kas korteri renoveerimiseks on olemas vajalikud vahendid?- kui oluline on maja seisukord, kus korter asub?- kas korter peaks olema osaliselt/täielikult möbleeritud või tühi ning kas on olemas sisustuse ostmiseks vajalikud rahalised vahendid?- kas eelistatakse kesk-, gaasi-, elektri- või ahiküttega korterit?- kas vajatakse panipaika, parkimiskohta, rõdu/terrassi?- kui lähedal peavad asuma kauplused, lasteaiad, koolid, ühistranspordi peatused?

2) Kui korterit soovitakse pangalaenu abil osta, siis on mõistlik korteri soetamist alustada sellest, et räägitakse oma laenuhalduriga, kui suure laenusummaga arvestada võib. See hoiab ära situatsiooni, kus ostja kulutab aega erinevate korterite vaatamiseks ning pärast sobiva korteri leidmist saab teada, et saadav laenusumma on oodatust oluliselt väiksem.

3)  Enne tehingut tuleks kindlasti küsida kinnisvara omandivormi – kas tegu on korteriomandiga, mõttelise osaga kaasomandist vms. Kaasomanikel on näiteks ostueesõigus kinnisvarale ja kui ostja on korteri soetanud, seda näiteks renoveerinud ning  keegi otsustab oma ostueesõigust kasutada, siis on ostja risk tehtud lisainvesteeringud kaotada.

4) Kui sobiv korter on leitud, siis enne lõpliku ostuotsuse tegemist oleks kasulik lasta korter ka mõnel spetsialistil üle vaadata (näiteks ehitusspetsialistil). Spetsialist oskab vaadata, kuidas on paigaldatud torustik, elektrijuhtmestik, milline on siseviimistlustööde kvaliteet, mida peaks korteris ümber tegema jne.

5) Enne korteriostu on soovitav kontrollida eelmise omaniku võlgade puudumist korteriühistu ees. Seaduse järgi lähevad vanad võlad uuele omanikule üle.

6) Soovitame küsida kommunaalmaksete suurust. Alati võib küsida näha ka kommunaalarveid ning rääkida korteriühistu juhatusega/liikmetega (millised tööd on elamus tehtud, kas vahetatud on elektrijuhtmestik, torustik jne; mis tööd on veel plaanis, väga oluline on teada, kas ühistu plaanib mingite tööde tegemiseks laenu võtta (mitu aastat on laenu tagasimakse, kui suur on igakuine laenumakse konkreetsel korteril jne).

7) Kui korteril on terrass/rõdu/panipaik, siis peaks ostja eelnevalt teadma, kas terrassi/rõdu/panipaiga pindalad sisalduvad korteri üldpindalas. Ostja võiks teada, millise ruutmeetrihinnaga ta ostab eluruumi ning millise ruutmeetrihinnaga terrassi/rõdu/panipaiga. 

8) Notariaalsesse lepingusse tuleks kindlasti lisada korterisse jääva sisustuse (mööbli ja tehnika) nimekiri koos valmistajafirmadega,  vastasel juhul võivad tekkida vaidluseid müüjaga, kui korteri üleandmisel on korteris kokkulepitust vähem mööblit või on osa tehnikast ära vahetatud.

9)  Kui korteris on tehtud planeeringu muudatusi, siis on väga oluline küsida, kas on olemas muudatuste jaoks vajalikud projektid ja vastavad kooskõlastused, vastasel juhul  võib tekkida olukord, kus endine planeering tuleb ostjal taastada või puuduolev dokumentatsioon korda ajada.

10) Tark oleks kindlasti esitada küsimusi naabrite kohta – kas naabrid on vaiksed/lärmakad, kas naabritel on näiteks koeri, kes võivad rahulikku elamist häirida.