• 08.06.07, 10:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Narva korterid on odavnenud

Viimasel Narva linnavara- ja majandusameti korraldatud enampakkumisel osteti korterid enneolematult odava hinnaga: 10, 7, 6, 5 ja isegi 4 tuhat krooni ruutmeeter, kirjutas Põhjarannik.
Üks ühetoaline korter müüdi üldsegi alghinnaga 65 000 krooni (1750 krooni ruutmeeter). Narva kinnisvaraeksperdi hinnangul olid nii madalad oksjonihinnad lihtsalt õnnelik juhus.
„Kui tulevased oksjonil osalejad küsivad, mida neil oodata on, võin ma vaid õlgu kehitada: enampakkumise tulemus oleneb paljudest asjaoludest. Näiteks eelviimasel oksjonil olid hinnad samad mis turul,“ ütles ajalehele Narva linnavara- ja majandusameti vanemspetsialist Irina Geveller, kelle arvates on enampakkumise tulemusi võimatu ette ennustada.
Ober-Haus Kinnisvara Narva büroo juht Viktor Veevo arvab, et oksjoni tulemused pole kuidagi seotud tegeliku olukorraga kinnisvaraturul.
„Seda enam, et Narva kinnisvaraturul on praegu vaikus ja kortereid müüakse vähem kui eelmise aasta lõpus. Seetõttu on hinnad tõepoolest veidi langenud. Kui inimene tahab korterit kiiresti müüa, siis on ta tõenäoliselt valmis küsitud hinnast 20 protsenti alla jätma,“ ütleb Veevo.
Vaikusel on mitu põhjust. Peamiseks on pankade karmistunud nõudmised eluasemelaenu võtjatele: kui varem piisas ühel inimesel 5700 krooni ja pere kahe liikme peale 8000 krooni suurusest sissetulekust, siis nüüd on need arvud vastavalt 7000 ja 10 000 krooni. Ja kui Eestis tervikuna on säärane sissetulek võib-olla tavaline, siis Narvas pole selliseid noori peresid kuigi palju, aga just noored on peamised korteriostjad. „Meie poole pöördus üks noor pere, kes tahtis 800 000 krooni eest korterit osta, kuid selgus, et 30 aastaga pidanuks nad tagasi maksma ligi 2 miljonit ning mitte pangale, sest nende sissetulek ei lubanud neil panga poole pöörduda, vaid ühele laenufirmale. Loomulikult nad loobusid ostust,“ toob Veevo näite. Teine põhjus on see, et kinnisvarahinnad on mullusega võrreldes kaks korda tõusnud. Nüüd on kortereid turul piisavalt, kuid inimesed ei kiirusta neid ostma.
Ida-Virumaa kõige kallimad korterid on Narva-Jõesuus, Narvas on need veidi odavamad: alates 19 000 kroonist renoveeritud eluruumide ruutmeetrist kuni 10 000 kroonini põhjalikku remonti vajava eluaseme ruutmeetri eest. Keskmise tasemega eluruumide ruutmeetri hind on umbes 14 000 krooni.
Seepärast on linna viimaselt oksjonilt korteri ostnud narvalased lihtsalt õnneseened, arvab Veevo. Siiski oli tema arvates see tulemus ennustatav, sest eelviimasel linnaoksjonil olid hinnad turuhindadest kõrgemad. „Siin sõltub kõik ažiotaažist: sama korteri hind, mis seekord müüdi 65 000 krooni eest, kerkis üle 450 000 krooni – hiljem loobus ostja sellest, otsustades, et korter ei vääri seda hinda,“ ütles Veevo. Selle tulemusena veendusid narvalased, et oksjonilt ei saa korterit soodsa hinnaga osta ning viimasele oksjonile registreerus väga vähe osalejaid: keskmiselt tahtis üht korterit kaks inimest, viimastena oksjonile pandutele oli aga ainult üks pretendent.
Kuid vedamine on eksperdi arvates suhteline: pole välistatud, et nende odavate, kuid halvas seisus korterite remont viib nende hinna Narva keskmisele tasemele. Sest isegi tavalise korteri remont maksab praegu vähemalt 3000 krooni ruutmeeter.
Veevo arvates on Narva kinnisvara praegune odavnemine pigem ajutine ja sügisel võib oodata, et hinnad hakkavad taas vähehaaval tõusma. Kuigi pole välistatud võimalus, et Narvas alanud uute eluruumide ehitus peatab hinnatõusu. „Kuid peamiselt oleneb eluruumide hind siiski narvalaste sissetulekust. Ja kui sissetulekud ei vähene, mis võib juhtuda, kui näiteks Kreenholm suletakse, siis korterite hinnatõus jätkub,“ ennustab ekspert.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.12.24, 07:00
Ehitusekspertiisi ja järelevalve teostamine säästab aega, närve ja rahakotti
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele