Ostjad väldivad põllupealseid arendusprojekte

City24.ee statistika järgi oli aasta alguses Tallinna lähikonnas müügis 136 uut korterit. Tänaseks on pakkumiste arv kasvanud üle kahe korra, mis tähendab seda, et ostjaid praktiliselt polegi. Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Erki Arakas peab põhjuseks, et järjest rohkem hakkavad inimesed hindama elukeskkonda. "Põllupealsed "küprokmajad" pannakse müüki seepärast, et need on ehitatud liiga kaugele põllule, kus puudub elementaarnegi infrastruktuur," ütleb Arakas. Sellistes kohtades puuduvad korralikud asfalteeritud juurdepääsuteed, tänavavalgustus jms. Lisaks pole lähiümbruskonnas lasteaedasid ega koole, lisab ta.

"Sisuliselt muutuvad perekonna vanemad oma lastele taksojuhtideks, mis kulutab liigselt vanemate aega ja raha. Juhul, kui lisaks ka maja ehituskvaliteet on halb, mõtlevadki paljud maja müümisele," sõnab Arakas.

Tema hinnangul on tunda, et ostjad on hakanud üha enam valima ja seeläbi ka põllupealsete "küprokmajade" hinda alla tingima.

Reeglina inimesed majast korterisse tagasi ei koli. Küll on Araka sõnul juhuseid, kus kolitakse majast näiteks rida- või paarismajja, mis asub paremas elukeskkonnas. Üldjuhul vahetatakse mittesobiv maja uuema ja parema maja vastu või tellitakse ise uue maja ehitus ehitajalt, kuigi head ja kvaliteetset ehitajat on ka täna suhteliselt raske leida, märgib ta.

Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade konsultant Jörg Tutti peab normaalseks, et uued majad jõuavad aasta hiljem järelturule müüki.

"Tõenäoliselt on kõige kriitilisem olukord nendel müüjatel, kelle maja on Tallinnast väljas, kaugemal kui 20 kilomeetrit. 25-30 km on juba üsna kriitiline piir," märgib ta.

Kogenud maade ja majade maaklerina tunnistab Tutti, et maja müües kolitakse tõenäoliselt korterisse tagasi. Aga samuti liigutakse suuremasse majja või siis väljaarenenud ja hinnatumasse piirkonda majja elama, lisab ta.

Spetsialisti kommentaar Aivar Villemson

A&A Kinnisvara tegevjuht

Põhjus, miks müüakse maha uuselamurajoonide maju, on pigem ümbritsevas keskkonnas ja infrastruktuuris.

Müüki on tulnud just need Tallinna äärelinnade majad, kus majade valmides on jäänud infrastruktuur välja ehitamata.

Suurem osa neist on kinnisvarabuumi algusaegadel arendatud uuselamurajoonide majad, mis on suhteliselt labase arhitektuurse väljanägemisega ja asuvad põllu peal, kus puuduvad asfaltteed, tänavavalgustus, lasteaiad, koolid ja kauplused. Need ajad on möödas, kus Jüri ja Mari, kes käisid oma sõpradel külas grillimas, leidsid, et oleks ka tore elada eramajas ja soetasid endalegi samasuguse maja mõnda sellisesse arengujärgus olevasse linnaäärsesse uuselamurajooni.

Majade hind sõltub nende keskkonnast ja kvaliteedist, selge on see, et "lihtsalt kusagil" asetseva maja hind on tunduvalt madalam kui näiteks kauni arhitektuuriga väljakujunenud keskkonnaga maja Pirital.

Üks küsimus

Te olete soovitanud müügiga hätta jäänud arendajatel hindu korrigeerida. Ma ei tea ühtegi arendajat, kes oleks hindu alla lasknud. Millest selline vastuolu?

Riho Unt

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse direktor

Praegu ei ole pangad veel survemehhanisme kasutama hakanud, sest raskemad ajad on tabanud eelkõige väiksemaid arendajaid, kelle kapitaliseeritus on õhuke. Suurematel arendajatel on küllalt hea laenuteenindamise võime, seetõttu ei ole pangad pidanud radikaalseid meetmeid kasutusele võtma.