Kadriorus asuv kohtuvaidluse tõttu pooleli jäänud
majakarp tuleks Tallinna ringkonnakohtu otsusel lammutada, sest linn väljastas
ehitusloa ebaseaduslikult.
Köleri 2 krundile soovis arendaja rekonstrueerimise sildi all ehitada kuuekorruselise betoonelamu. Kavast teada saanud naabermaja elanikel õnnestus ehitus seisma panna, kirjutas Postimees.
Kohtu hinnangul pidanuks ärimees Toonart Rääski firma Haveli Invest algatama ehitusloa saamiseks ala detailplaneeringu. Selle asemel taotles firma linnalt luba krundil asunud ühekorruselise puitmaja rekonstrueerimiseks. 2000. aasta detsembris luba ka saadi ja 2004. aasta kevadel asus Haveli Invest krundile rajama kuuekorruselist betoonmaja.
"Minu teada on see esimene kord, kus ringkonnakohtu otsuses on selgelt öeldud, et maja tuleb lammutada," lausus Köleri 4 elanikke esindav advokaat Mikk Lõhmus. "Kui otsus lõplikult jõustub, on kindlasti tegemist teedrajava otsusega. See näitab, et lubadeta toimetavatel härrasmeestel enam nalja pole."
Lõhmus pidas tõenäoliseks, et Haveli Invest kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse.
Köleri 4 elanikud esitasid hagi ehitusloa väljastanud linnaplaneerimise ameti vastu, Haveli Invest on vaidlusse kaasatud kolmanda osapoolena.
Linnaplaneerimise ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba ütles, et nendeni ei ole kohtuotsus veel jõudnud ning seetõttu ei oska ta öelda, kas linn kavatseb selle edasi kaevata. Keba sõnul sai vaidlusaluse ehitusloa väljastamine 2000. aastal võimalikuks, sest toona polnud seadustes selgelt kirjas, mida tähendab rekonstrueerimine.
Kohus viitab otsuses ka tõigale, et Rääsk esitas linnalt ehitusloa saamiseks valeandmeid, väites, et Köleri 4 maja elanikud on betoonmaja ehitamisega nõus.
2005. aastal andis Eesti muinsuskaitse selts karuteene medali neile ametiasutustele, kelle abil kortermaja rajamine rekonstrueerimise sildi all võimalikuks sai.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.