Maja ehitamisel mõeldakse algusfaasis pigem vundamendi, katuse ja küttelahenduse peale ning sisustust hakatakse reeglina planeerima siis, kui parkett on paigaldatud ja seinad värvitud. Tegelikult kõlab nagu katastroofi valem, sest köök ei ole lihtsalt mööbel ja selle esimesi samme peab kindlasti kavandama juba ehitusjärgus. Miks? Majaehitaja Madis selgitab kohe välja.
Parima lõpptulemuse saavutamiseks soovitavad köögimööblifirma
Arens disainerid köögi planeerimist alustada samaaegselt maja projekteerimisega, et kommunikatsioonide ning uste ja akende paiknemine ei osutuks hiljem mööbli tellimisel kitsaskohtadeks. Ideaalse köögiprojekti aluseks on korrektne majaplaan ruumi mõõtmete, vee-elektri ja ventilatsiooni ning akende-uste asukohtadega.
Enamasti ei soovita hiljem lisakulude tõttu torude, pistikute või ventilatsiooni asukohti muuta ja seetõttu juhtub, et kliendid lepitavad hilisema planeerimise tõttu halvema funktsionaalsuse või visuaaliga. Samas tasub aga arvestada, et köök on finantseering pikkadeks aastateks ning seetõttu tuleks sedasorti otsuseid tõsiselt kaaluda.
„Lisaks plaanile ja kommunikatsioonide asukohale on köögi planeerimisel määravaks kliendi vajadused. Soovitan alustada köögi planeerimist oma pere ehk köögi kasutajate vajaduste väljaselgitamisega – kui palju inimesi tavapäraselt köögis toimetab, kui suured kokkajad ollakse, kas söögilaud tuleb kööki või on selleks eraldi söögituba,” loetleb disainer Marili Rooba.
Ta lisab, et väga oluliseks küsimuseks on maja projekteerides mõelda, kas soovitakse avatud planeeringuga kööki või eraldatud köögiruumi. Tänane trend pigem on avatud köögid, kus söögitegija ei toimeta kuskil eraldi ja omaette, vaid saab osa võtta kogu pereelust. Ja k ui kööki tuleb eraldi köögisaar, siis on kindlasti vajalik ka sinna ühendada elektrijuhtmestik või veeotsad valamule ja/või nõudepesumasinale.
Kõige levinum on Rooba sõnul L-kujuline köök, millel on tihti ka keskel saareke. L-kujulise köögi puhul saab luua mõnusa tehnikatornidega köögiosa ja selle kõrvale madalama tasapinna. Sellisel juhul ei soovita enamasti isegi seinakappe – kööki jäävadki vaid kõrged kapid ning madalam tasapinnaga osa. Tehnikatornile lisaks planeeritakse sinna näiteks nii-öelda hommikusöögikapp, millel on karkassi peituvad uksed. See annab lisapinna pisemale kodutehnikale, mida saab pärast kasutamist mugavalt uste taha peita.
- Hommikusöögi kapp. Foto: Aventus
„U-kujulise köögi puhul võiks kindlasti jälgida, et peamine toimetamisala ei hajuks liiga laiali. Keeva vee ja pastapotiga läbi terve köögi valamu poole joosta pole kõige mõnusam. Kuigi oluliseks peetakse jälgida nii-öelda köögi kolmnurka, on minu kogemuste põhjal olulisem, et vesi ja pliidiplaat ei asuks üksteisest liiga kaugel,” ütleb disainer. „Ja sirge köögi puhul võiks arvestada, et valamu ja pliidi vahele jääks piisav toimetamisala. Olukorrad on erinevad, ent piisavaks võiks lugeda umbes 60 sentimeetrit.”
- Valgustusega sahtel Foto: Aventus
Valgust pole köögis kunagi liiga palju
Kuna elame pigem ikka pimedas kliimavöötmes, siis lisavalgust ei ole üheski köögis kunagi liiga palju. „Seinakappide alla soovitame alati valgustuse panna, olgu tegemist LED-valgusriba või kohtvalgustitega. Lisaks on võimalik lisada valgustus kõikidesse tavakappidesse ning sahtlitesse, mis teeb sealt nõude ja muude söögiriistade leidmise oluliselt lihtsamaks,” räägib disainer.
- Valgustusega vitriinkapid. Foto: Aventus
„Kui teie kööki pole aga võimalust seinakappe paigaldada ning tööpind jääks seetõttu valgustuseta, on ainus võimalus tuua mängu korralik laevalgustus. Kindlasti aga tuleb sellisel juhul jälgida, et seda ei paigaldataks seinast liiga kaugele, sest nii võib tekkida oht, et töötasapinnale jääb köögis toimetaja vari. Olenevalt lae kõrgusest on mõistlik sellisel juhul paigutada laevalgustus umbes 35-45 cm seinast.
Hoiustamisruumi optimeerimise osas soovitab Rooba alumiste köögikappide asemel kasutada pigem sahtleid, sest need on hõlpsasti organiseeritavad ja ülevaade sahtlisisule on võrreldes kappidega väga mugav. Erinevaid korvsüsteeme leidub juba peaaegu kõigis kappides, olgu tegu kitsa kodukeemiakapi või nurgalahendusega.
- Nurgalahendus. Foto: Aventus
„Ütleme klientidele ikka, et mille pealt ei tasu järeleandmisi teha, on kvaliteetsed mehhanismid ja valgustus – need on funktsioneerivas ja praktilises köögi olulised aspektid,” toonitab ta. „Eks tegelikult dikteerivad köögi lahendused ja samuti vahel ka nurjavad nii mõnegi kauni unistuse olemasolev ruum ning selle kommunikatsioonide nagu veetorud, ventilatsioon ja pistikute asukohad. Selleks ongi oluline hakata kööki planeerima juba majaehituse algusjärgus!”
Materjalide ja köögimööbli furnituuriga saab tutvuda Arensi salongides Tallinnas ja Tartus ning veebilehel www.arens.ee.
Arensi veebilehe galeriis on läbilõige toodetud köökidest, uutest lahendustest ja disainist. Seotud lood
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.