Kas puuraukudega maaküte on kõige energiasäästlikum küttelahendus?

Puurauke saab rajada nii hoonete alla kui ka kõrvale. Asukoha valiku põhikriteerium on, et puurauk peab olema kinnistu piirist vähemalt viis meetrit ning aukude omavaheline kaugus ei tohi olla alla 10 meetri. Ühe puuraugu läbimõõt on keskmiselt 15 cm. Puuraukude maakütte rajamine on sarnaselt muule ehitustegevusele reglementeeritud ning kõige lihtsam on enne projekti tellimist pidada nõu oma ala ekspertidega, kes selgitavad, kuhu, kui sügavale ning kui tihedalt neid tuleb puurida.

Maasoojuspumpade täislahenduse pakkuja Eesti Puurkaev OÜ juhataja Tarmo Eerik nendib, et on puuraukudega maakütte puhul kuulnud müüti, et üks ruutmeeter köetavat pinda võrdub ühe meetri puurimisega ning selgitab, et see ei ole kindlasti nii. „Hooned on erineva planeeringu, soojustuse ja küttevajadusega, mis tähendab, et nende energiavajadus on erinev. Lisaks oleneb maakütte võimekus pinnasest ning seda isegi kuni kolm korda. Ühes kohas piisab sajast meetrist puuraukudest, teises on sama tulemus saavutatav 300 meetriga; ühes kohas piisab ühest august, teises on vaja teha 11 puurauku. Lihtsalt kuiv savipinnas ei ole nii energiatõhus kui märg liiva- või paekivipinnas.”

Kui enamasti ollakse kursis horisontaalse maakütte võimalustega, siis Eeriku sõnul on tegelikult puuraukude süsteemil olulisi eeliseid. Esimesed neist on kindlasti efektiivsus. Lisaks väga vähene haljastuse rikkumine, sest horisontaalse maakütte puhul kaevatakse üles 10 korda rohkem maapinda. Puuraugud ei jahuta maapinda ega mõjutata seetõttu ka hilisemat haljastust, puid ja põõsaid. Eesti Puurkaev kasutab keskkonnasõbralikku Saksamaa tipptehnoloogiat, mis teostab töö vaikselt, loodust lõhkumata ja reostamata.

Puuraugud on suurepärane lahendus ka siis, kui maja ümber pole piisavalt vaba pinda horisontaalmaakütte jaoks. Selles vallas on olemas ka uuem, eriti kitsastesse oludesse sobiv väga tõhus lahendus. Kuiüldjuhul läheb puuraugus alla üks ja üles tuleb teine toru, siis on nüüd võimalik paigaldada ka nelja toru süsteemi. See tähendab veel suuremat efektiivsust, kuna soojuspump saab maast veel rohkem sooja kätte.

Nutikalt on soojuspuuraukude puhul lahendatud lisaks küttele ka jahutussüsteem, mis asendab edukalt konditsioneeri. „Kui konditsioneerid võtavad kuumal ajal palju elektrienergiat ning seadmed teevad müra, siis puuraukudega saab jahutada maja sisuliselt tasuta ja hääletult. Lisaks saab maasoojuspumba abil toota kuni 55-kraadist tarbevett,” räägib Eerik.

Ta julgustab nii eramute omanikke kui ka kortermajade ühistuid võtma Eesti Puurkaevuga ühendust, et veenduda, millised võimalused on küttesüsteemi uuendamiseks, kui suur oleks investeering ning tasuvusaeg. „Väga tublid on efektiivsemale küttesüsteemide üleminekul olnud viimastel aastatel just kortermajad, eriti need, kelle senine lahendus on baseerunud õliküttel. Ja see otsus on olnud õige: võrdlesime hiljuti ühe puuraukudega maaküttel oleva kortermaja kuu küttearvet õliküttel oleva naabermajaga ning arvete vahe oli üle nelja euro ruutmeetri kohta!”

Eesti Puurkaev on tegutsenud ligi 10 aastat. Eeriku sõnul oli riik toona veel soojuspuuraukude osas skeptiline ning peljati, et see võib rikkuda põhjavett. Nüüd on asi selge: korrektselt rajatud puurauk ei kahjusta keskkonda ning torustikus kasutatakse etanoolipõhist soojuskandjat, mis ei ole pinnasesse sattumisel ohtlik ega reostust tekitav. „Meie pika tegutsemisaja jooksul on ette tulnud üksikud juhtud, kus puurauke ei lubata teha või ei mahu füüsiliselt rajama. Loomulikult peab jälgima nõudeid, näiteks puuraugu omavahelist kaugust, kinnistupiirist, puurkaevust, ja kommunikatsioonidest, aga seadusekuulekalt käitudes on loa saamine praktiliselt garanteeritud.”

„Me pakume täislahendust ehk tegeleme maakütte paigaldamisega algusest lõpuni: alates projektist, kohalikust omavalitsusest loa taotlemisest ja kooskõlastustest kuni seadmete tarnimise, aukude puurimise ning lahenduse ühendamiseni kliendi küttesüsteemiga. Projekteerimise ajakulu võib arvestada 3-6 kuud. Aukude puurimine ja soojuspumba paigaldus võtab keskmiselt nädal, paar,” tutvustab Eerik. Maasoojuspumba jaoks on vaja hoones 3-4 ruutmeetrit ruumi, seda võib paigaldada nii senise kaugkütte või küttesüsteemi asemele kui ka saab panna toimima koos puu-, õli- või gaasikatlaga, kui on soov senine süsteem jätta lisakütteks. Samas ei ole soojuspuuraukudes liikuvaid osi nii ei kulu ega purune seal midagi iseeneslikult. Puuraukude eluiga on ca 50 aastat ja soojuspumbal 20 aastat.

e-post: [email protected]