Eesti hooldusäri suurnimi naudib keerulisi ülesandeid

Suurte välismaiste tegijatega konkurentsis on aasta-aastalt kasvanud kodumaine puhastus- ja hooldusfirma Kinnisvarateenindus OÜ. Oma väärtuslikke oskusi ja teadmisi, mida on saadud peamiselt riigisektori suuri ja olulisi objekte hallates, soovitakse üha enam ära kasutada ka suurtele arendajatele teenuseid osutades.

Kinnisvarateenindus OÜ on ligi 650 töötajaga läbi ja lõhki Eesti kapitalil põhinev ettevõte. ISSi, SOLi, DussmannService’i ja teiste välismaiste tegijate kõrval ollakse suurimaks kodumaiseks teenusepakkujaks.

“Eestis võib ühe käe sõrmedel üles lugeda need firmad, mis suudavad kompleksteenust pakkuda üle Eesti,” ütleb ettevõtte juht ja enam kui 25 aastat tagasi sellele ka aluse pannud Ivar Bank. Üks selline ettevõte on just Kinnisvarateenindus OÜ. Tulgu kõne Ruhnust, Luhamaalt, Narvast või Kõpust, nende inimesed on lähedal.

Bank meenutab, et kõik algas firma jaoks porimatte pestes ja neid välja rentides. Peagi sai selgeks, et kliendid soovivad puhastusteenust laiemalt ning nii, koos nendega, toona veel Pesumati nime all tegutsenud ettevõte arenema hakkas. 1998. aastal võitsid nad olulise hanke, objektiks Luhamaa piiripunkt. Hanke üheks osaks oli ka tehnosüsteemide hooldusteenus.

“Sellest hetkest, võib öelda, hakkas firma tänane nägu kujunema,” meenutab Bank. Peagi pakuti hoolduse ja puhastuse kompleksteenust ehk täielikku haldust tervele piirivalvele. Tänaseni on ligi 80% ettevõtte teenindatavatest objektidest riigisektorist.

Bank ütleb, et riigisektori kliendid on püsivamad, kuid ka palju nõudlikumad. Ettevõtte tehnohoolduse ja välitööde juht Tanel Stomma lisab, et riigi eelis on soovide selgus. Riik teab, mida tahab ning vähem on möödarääkimist. Stomma lisab, et ka riik kui partner on oluliselt teistsugune kui veel aastaid tagasi. Kui alguses oli see rohkem ülemus-alluv tüüpi suhe, siis nüüd on tegemist partnerlusega.

“RKASi näol on riik ikkagi kinnisvara hooldamise keskkonna eestvedaja ja suunanäitaja. Kõik eelnev aga ei tähenda, et meid erakliendid ei huvita. Vastupidi, oleme jõudnud tänaseks oma kogemuste ja oskuste poolest sinna, et soovime saada suurtele arendajatele usaldusväärseks partneriks,” räägib Bank.

Bank ja Stomma võivad olla uhked, sest nende hallata on mitmed tuntud ja olulised objektid Eestis. Võtame kas või Tallinna lennujaama, mida peetakse maailma üheks ilusamaks, aga ka puhtamaks. Oma tegemiste eest on Kinnisvarateenindus OÜ saanud lennujaamalt ka mitmeid tunnustusi.

Samamoodi on nende hooldada Kumu ja rahvasuus superministeeriumiks kutsutav hoone. Banki sõnul olid need ka ainsateks väärtuspõhisteks hangeteks, mida riik on nende valdkonnas korraldanud. Hangeteks, kus hind ei olnud esmatähtis.

“Samas, olenemata sellest, et suur osa hankeid on hinnapõhised ja nende kestvus on mõni aasta, oleme suutnud kasvada. See näitab meie tugevust,” on Bank uhke.

Nii Bank kui ka Stomma ütlevad, et nende ettevõtet kannustavad eelkõige keerulisemad objektid. Viimastest sellistest toovad nad välja Lubja tänava värske kohtumaja ning terviseameti uue hoone Paldiski maanteel. Need on täis kaasaegset automaatikat ning seega pakuvad ka uusi väljakutseid. “Õppima peab selles valdkonnas pidevalt, sest uusi lahendusi mõeldakse kogu aeg välja,” tõdeb Tanel Stomma.

Riigisektoris saadud kogemust tuuakse aina enam ka eraärikinnisvara sektorisse ning just seal nähakse võimalust suureks kasvuks. Meestel on ärisektorile ka nõuanne – uurige seda, millised on teenuste standardid ja millise tasemega teenuseid üldse nõuda. Kinnisvarateenindus OÜ tegevus vastab kõigile olulistele standarditele ning nende töötajatel on olemas vastavad sertifikaadid.

Oma ala suurte tegijate seas on Kinnisvarateenindus OÜ niisiis ainus, mis on sada protsenti kodumaine. Ivar Bank ütleb, et see väljendub ka suhtumises. “Oleme ausad, onu Samil on ükskõik, mis tema objektidega täpsemalt toimub. Peaasi, et rahavoog oleks. Meie seda lubada ei saa, peame ka homme oleme väga heaks partneriks. Neil aga võib Eestis kehvemini minna, Poolas jälle läheb samal ajal hästi,” ütleb Bank ning lisab, et eks Eesti turg ole ka keeruline. Liiga väike ja kõik tunnevad kõiki. “Meie endale vigu väga lubada ei saa.”

Kunagi oli Kinnisvarateenindus tegev ka kortermajade halduse äris, et jätkamisest odavam on see suund lõpetada. Konkurents oli väga tihe. Ei ole lihtne ka ärikinnisvarahalduses, siingi on nii suuremaid kui väiksemaid konkurente. Bank ja Stomma toovad aga välja ühe levinud valearusaama – väike pakub teenust suurest odavamalt.

Nii see nende sõnul ei ole. Suurel on mänguruumi rohkem ning lisaks mängivad rolli ka tehtud töö kvaliteet ja stabiilne teenus. Kui haldur või töödejuhataja jääb haigeks, siis leitakse asendaja. Väikefirma puhul see tihti nii ei ole. Bank toob näiteks talvise lumekoristuse. Väikestel vallateedel on odavam kasutada kohalikku meest Jaani. Ta teeb töö ära leivaraha eest. Kui nüüd aga võtta üks piirkond või linnaosa, siis peab Jaan palkama lisajõudu ning tema hind tõuseb hoobilt. Suurem saab selles olukorras teha juba optimaalsema hinna. “Ta ei pea kõiki liidetavaid iga kord arvestama,” selgitab Bank.

Elu meie ümber areneb meeletult ja seda ka ettevõtluses. Puhastus- ja hooldusärigi on kardinaalselt teine, mis 25 või isegi 15 aastat tagasi. Aina nutikamaks minevatest hoonetest oli juba juttu. Samal ajal on aga edasi arenenud ka teenuse kontrollitavuse pool. Kui autod ja nende liikumine on olnud jälgitav juba peaaegu 15 aastat, siis erinevaid koristusmasinaid on hakatud võrku liitma viimastel aastatel.

“Me näeme arvutiekraanilt, kas masin töötab või mitte ja millal see töötas. Kas akud vajavad täitmist. Me näeme, kui ratsionaalselt me oma tööriistu kasutame,” kirjeldab Bank.

Muide, kliendid on teenuse osas aina nõudlikumad ja paradoksaalsel kombel on selles “süüdi” Kinnisvarateenindus OÜ ise, sest nagu elus ikka – mida paremini sa oma tööd teed, seda enam kasvavad ka ootused sinu suhtes.

“Mida paremini teed, seda enam märgatakse üksikuid vigu, mida enne üldse tähele ei pandudki,” naerab Bank.

Vaata ka kinnisvarateenindus.ee