Nordlin ehitab muusika- ja teatriakadeemiale kontserdisaali

Kava kohaselt valmib ligi 6100ruutmeetrine saalikompleks järgmisel aastal akadeemia 100 aasta juubeliks. Hoonesse tuleb lisaks 480 inimest mahutavale kontserdisaalile 130 istekohaga blackbox näitlejatele ja džässmuusikutele ning 21 uut õppeklassi. Kuna uued saalid on võimalik vajadusel ülejäänud õppekorpusest logistiliselt eraldada, võimaldab see koolil pakkuda oma ruume ka konverentsi- ja kontserdikorraldajatele.

OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimehe Ülo Olderi sõnul on selle hoone ehitus ettevõtte suureks väljakutseks. Ta lisab, et väga hea lõpptulemuse saavutamiseks on oluline kõigi osapoolte koostöö, sest paljud olulised detailid tuleb lahendada tööde käigus.

Ehitustöid juhatava Nordlin Ehituse projektijuht Hindrek Rootsma nendib, et uue hoone ühendamine vana, 1990. aastate lõpus rajatud koolimajaga on keeruline, sest hoonete korrused tuleb omavahel sujuvalt ühendada, senisel hoonel laduda kinni aknaid ning teha uude majja saamiseks uusi avausi, pidades kinni kõigist uutest tuleohutus- ja evakuatsiooninõuetest. Samuti tuleb lahendada kahe maja ühendamisel tekkivad tehnosüsteemide integreerimise küsimused.

Kontserdihoone sisetöödel kasutatakse palju akustiliste omadustega materjale: vineeri, puitu, villaplaate, kipsist kinopaneele ja spetsiaalseid puidust ning vineerist akustilisi plaate. „Kogu uus saal on kaetud sisuliselt 3D-profiiliga vineerpaneelidega, mis muudavad akustika väga täpseks ning nii meie kui ka tellija lootus on, et sellest saab regiooni parima akustikaga kontserdisaal!”

Samal ajab peab olema ruumide mürakindlus nii hea, et kontserdid saalides ei tohi segada üliõpilasi harjutusklassides ning vastupidi. Selleks on lisaks materjalidele väga tähtis näiteks läbiviikude tihendamine, et juhtmete ja kaablite vahele ei jääks kõlakodasid. Omalt poolt on muusikakooli ehitamine Rootsma sõnul omapärane projekt ka seetõttu, et eksamite ajal peab ehitustöö vaikima, sest vastasel korral ei kuule õppejõud tudengite suulisi katseid.

„Sarnaselt eelmisel aastal ehitatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi Kalamaja-hoonega ehitame ka siia põranda seest väljatõstetava lava, kuid poole suurema,” kirjeldab Rootsma. „Veel ühe põneva lahendusena tuleb lisaks ventilatsioonile ja jahutusele hoone saalidesse ka spetsiaalne niisutussüsteem, mis hoiab niiskuse tasakaalu nii vineerviimistluse kui ka kasutatavate muusikariistade tarvis.”

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja nendib, et kooli jaoks on kõik uues juurdeehitises märkimisväärne: „Kõige rohkem muidugi see, et haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital jõudsid koosmeeleni, mis selle ehituse üldse võimalikuks tegi. Muusiku ja rektorina tunnen suurt rõõmu ja meeleliigutust nähes neid seinu kerkimas!”

Rääkides üldiselt ehitusest ütleb rektor, et kõik on seni kulgenud plaanipäraselt ja koostöö on hästi laabunud. „Eks keerukamaid olukordi ja probleeme tuleb ikka ette, milline ehitus võiks ilma nendeta kulgeda? Kuid arhitektide, ehitajate ja kõigi kaasatud spetsialistide ning nõuandjate, kogu meeskonna professionaalsus tagavad selle, et need lahendatakse. Positiivsust lisab ka see, et Nordlini eelmisest projektidest on väga hea mulje jätnud ERR renoveeritud Uudistemaja õnnestunud esimene stuudio, mis sisuliselt on kontserdisaal, annab kindluse, et Nordlini jaoks pole probleemiks keerukad, spetsiifilist lähenemist eeldavad, kõrgendatud akustiliste nõudmistega projektid.”

Ivari Ilja sõnul maailmas naljalt korraliku saalita muusikakõrgkooli ei leia, selles mõttes oli EMTA aastakümneid erandlikus, nukras olukorras. Sümfooniaorkestril polnud võimalik harjutada normaalses akustilises keskkonnas ning esinemisteks tuli üürida erinevaid saale. Üliõpilased ei saanud testida oma oskusi ja võimeid päris kontserdisaali tingimustes, mis just ei suurenda nende konkurentsi- ja läbilöögivõimet. Samuti ei saanud akadeemia korraldada ühtegi suuremat üritust oma majas jne.

„Loetelu kõigest sellest, mida me ei saanud ja varsti hakkame saama teha, võiks veel pikalt jätkata. Peamine on see, et see saalikompleks tuleb ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. sünnipäeva tähistame oma majas,” ütleb Ilja ja lisab, et uus saalikompleks parandab hüppeliselt üliõpilaste loomingulisi võimalusi ja õpikeskkonda.

Tekivad täiesti uued võimalused erinevatele loomingulistele projektidele: muusika, teater, erinevad žanriteülesed ja innovatiivsed ettevõtmised ning kõigest sellest hakkab osa saama ka laiem kultuurihuviline publik. Juurdeehitis saab nimeks kontserdi- ja teatrimaja. Kõrgkoolil on kindel soov uute võimaluste kaudu viia end lähemale inimestele ning olla üks vaimseid tõmbekeskusi.

EMTA saalikompleksi projekteeris AS Resand. Hoone arhitektid on Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektuuribüroost Ansambel, saalide sisearhitektuuri autor Aivar Oja FraDisain OÜst. Akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade & Mortensen Akustik. Omanikujärelevalvet teeb Tallinna Linnaehituse AS. Saalikompleksi ehitust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja EMTA.