Soojustamis- ja ehitustööde kvaliteedinäidik on hoone õhupidavus

Olgugi et juba kümme aastat on Eestis kehtinud määrus „Energiatõhususe miinimumnõuded“, mis kohustab hoone välispiirded tegema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud, ei teadvustata seda Lossmanni sõnul ehitusprotsessis ikka veel piisavalt ja minnakse lihtsamat teed. „Arvatakse, et kui soojustusele lisaks pannakse uued aknad ette või auru- ja/või tuuletõke seina, siis ongi maja soojustatud, aga tegelikult on hulk pisidetaile, mis määravad lõpptulemuse,“ märgib ta ja nimetab nende seas ära põrandaühendused, nurgakesed, aknad, doosid ja kaablid, mis tuleb samuti ära tihendada, et hoone soe püsiks. Vastasel juhul moodustub paljudest väikestest aukudest ja vuukidest üks suur auk, mis õhuliikumisega kahjustab konstruktsiooni soojus- ja niiskustehnilisi omadusi.

Lossmann jätkab, et nii rahvusvahelised kui ka Eesti kogemused on näidanud, et õhu- ja tuulekindel kiht ei moodustu välispiirdesse iseenesest: kihti saab ehitada vaid teadlikult planeerides ja õhupidavustoodete süsteemiga. „Soojustustööde kontrollimiseks on lubatud õhulekkearv (q50), mida teostatakse alarõhutestiga, et vaadata, kui õhkupidav (soojapidav) hoone on,“ räägib Lossmann, lisades, et esialgu keerukana tunduv tööprotsess tagab soojapidava õhuleketeta hoonekarbi ja soovitud õhulekkearvu.

Pisidetailid määravad kvaliteedi. Tervemaja OÜ juhi sõnul peaks kinnisvaraprojektide puhul esmajoones rääkima ikkagi õhulekkearvust (q50), mis seadusega ei tohi ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiiride ruutmeetri kohta, mitte sellest, kui säästlik üks või teine hoone on. „Mind ajab muigama, kui ehitatakse maksumaksja raha eest või toetuste abiga – kõik aknad jäetakse teipimata, mitte keegi isegi ei räägi õhupidavusest,“ lausub Lossmann, lisades, et aken võib ju hea olla, sein võib hea olla, aga seina tuule- ja õhutõkkekihid peavad olema avatäidetega kokku teibitud, mitte lihtsalt vahtu täis lastud. „Igatahes tasub meeles pidada, et ehitise kvaliteedimärgise määrab ära õhulekkearv, millest sõltub, kas ta on või ei ole õhkupidav, näiteks kui tuul puhub,“ annab Lossmann nõu.

Ta toob heaks näiteks üleeelmisel aastal pro clima® õhipidavustoodetega valminud Põlva riigigümnaasiumi, kus tehti alarõhutest ja saadi Eesti suurhoonete parim tulemus. „Kui tavaliselt on õhulekkearv q50 = 3–4 m3/h, kusjuures parim tulemus suurhoonete puhul on olnud 1 m3/h, siis seal oli nõudeks kirjutatud 0,6 m3/h, aga saadi 0,47 m3/h. See on mitu korda parem tulemus, mis näitab, et pisidetailidega tuleb tegeleda,“ märgib Lossmann.

Lossmanni sõnul on ehitajal oluline meeles pidada veel seda, et välispiirete soojusläbivus on sõltuv õhupidavusest, mis tähendab, et projekteeritud soojusisolatsiooni paksus toimib ainult õhkupidavalt ja tuultpidavalt. Õhkupidavat õhu- ja tuuletõkkekihti on aga võimalik saavutada ainult teadliku planeerimise ja ajas kestvate toodete süsteemiga.

Tervemaja OÜ on alates 2007. aastast pakkunud Eesti turul kaubamärgi pro clima® õhupidavustooteid, mis on 1980ndate algusest tegelenud ainult õhku- ja tuultpidavatele konstruktsioonidele mõeldud lahendustega. „Pro clima® on selle valdkonna maailma tunnustatud spetsialist ja neid nimetatakse õigustatult õhupidavuse pioneeriks. Kõik Eesti esimesed energiasäästlikud hooned, nagu Valga lasteaed Kaseke, Põlva riigigümnaasium ja esimesed passiivmajad, on õhukindlaks ehitatud tänu pro clima® toodetele,“ kiidab Lossmann, märkides, et see on olnud tellijate teadlik valik, et saavutada kohe kvaliteetne ja ajas kestev õhupidavus.

Sõlmlahenduste projekteerimine ja õhupidavuse kontseptsioon. Kuna õhupidavuse projekteerimine on sama keerukas kui mis tahes detailne ehitusprojekt, soovitab Lossmann ehituse algstaadiumis algatada õhupidavuse planeerimise ehk kontseptsiooni. „Kui jätta see tegemata, läheb õhupidavuse tegemine hiljem kulukaks ja väga keeruliseks,“ ütleb ta.

Uute hoonete puhul soovitab Lossmann õhupidavuse kontseptsiooniga alustada arhitektuurilise projekteerimise käigus, renoveeritavate hoonete puhul enne rekonstrueerimisprojekti projekteerimist. „See on eriti oluline õhupidavuse seisukohast, sest enne projekteerimist on vaja välja selgitada õhu- ja tuuletõkkekihtide asetused. Kui tuuletõkkekiht on reeglina soojustusmaterjali välispinnal, siis olenevalt välispiirde (arhitektuurilisest) keerukusest võib auru- ja õhutõkkekiht soojustusmaterjali sisepinnast kuni 1/3 võrra varieeruda,“ selgitab Lossmann.

Algstaadiumisse kuulub ka õhupidavus toodete ja lahenduste valik, mis peavad olema ajas kestvad ja võimalikult lihtsad. Tervemaja OÜ sortimendist leiab nimetatud lahendusi ja materjale tootjalt Moll Bauökologi­sche Produkte GmbH, kes on kaubamärgi pro clima® all tootnud juba aastakümneid ainult õhupidavustooteid ja arendab ajas kestvaid sõlmlahendusi.

Esimene omataoline süsteemisertifikaat koos sõlmlahendustega väljastati neile juba 2007. aastal, milles olevad sõlmlahendused kinnitati Iirimaa standardiks. „Kaubamärk pro clima® on maailmas ja Eestis tunnustatud õhupidavuse spetsialist, kelle tootekataloog on kõige laiema ja kvaliteetsema valikuga,“ märgib Lossmann.

Enne soojustamist tasub mõelda ka ventilatsioonile. Enne soojustamist on tingimata vajalik korda teha ka hoone ventilatsioon. Ja siinkohal on vale arvata, et sundventilatsioon mõjub inimestele halvasti – inimene vajab ju värsket ja puhast õhku ka siseruumides olles.