Milline on kõige energia-säästlikum küttelahendus?

Varem oldi soojuspuuraukude puurimise suhtes skeptiline ja ettevaatlik, kuna kardeti, et rikutakse joogivee varusid, siis nüüdseks on aru saadud, et tegelikult energiakaevu puurimise tulemusena jääb maapinda vaid kaks vedelikuga täidetud toru ning puurauk ise täidetud spetsiaalse seguga, mis ei kahjusta keskkonda.

Tarmo Eeriku sõnul sobib puurkaevudega küttesüsteem kõigile hoonetele – nii eramajadele, kortermajadele, uusarendustele, renoveerimisprojektidele kui ka tööstushoonetele.

„Puuraukudega küttesüsteem sobib kõigile ja selle peamine eesmärk on energiatõhusus. Tõhususe poolest on see veel üks samm edasi tavalisest maaküttest ehk pinnase ülemistes kihtides asuvast horisontaal maakontuurist, “ väidab Tarmo Eerik.

Alljärgnevalt intervjuu Tarmo Eerikuga

Kui võimalikult lihtsalt seletada, siis kuidas see süsteem ikkagi töötab?

„Puuraukudel põhinev lahendus seisneb vajalikul hulgal ja metraažil puuraukude puurimisel, et saada maa seest energiat, millega soojuspumba abil maja ja vett kütta. Maa sees olev energia soojendab puuraukudesse paigaldatavas torustikus ringlevat vedelikku, mis suunatakse soojuspumpa.

Puurimissügavus sõltub kohalikust geoloogiast ning võib ulatuda paarisaja meetrini. Siit tuleb ka erinevus ja eelis tavalise horisontaal maakütte ees. Puur­aukude efektiivsus on kõrgem maakontuurist mitme teguri tõttu. Sügavamal pinnases on energiat rohkem kui maapinna lähedal. Puuraukude omavaheline kaugus on alates 6 meetrist, erinevalt horisontaalkontuurist, kus see on ca 1 meeter. Kui meetri sügavusel olevat kontuuri võib mõjutada ka ilmastik, siis puuraukudes olevat kontuuri ilmastik ei mõjuta. Eeliseks saab nimetada ka maapõue temperatuuri. Puuraugu temperatuur on ka kõige külmemal talvel mitmeid kraade soojem kui vaid meetri sügavusel asuv horisontaalkontuur.“

Puuraukude arv ja metraaž sõltub hoone energiavajadusest. Puuraugu sügavuse määrab ära kohalik geoloogia, mille alusel teostatakse soojuspuuraukude projekt. Kuna erinevad pinnase kihid annavad energiat erinevalt, siis iga projekti puhul on vaja teostada eraldi arvestus. Suurusjärguks on 1–2 meetrit ühele köetavale ruutmeetrile.

Energia vajaduse tagamiseks pinnasest tuleb arvestada igat projekti eraldi, kuna pinnase koostise tõttu on sealt saadav energia hulk erinev. Peakihtides olevast energiapuuraugust saab energiat rohkem kui savistest pinnastest. Efektiivsusel vahet ei ole, küll aga tuleb sama tulemuse saamiseks puurida kogumetraaž, arvestades, mis kivimites kontuur energiat ammutab.

Majja jõuab soojus läbi soojuspumba. Soojuspumbas olevas soojusvahetis eraldatakse vedelikust soojust, jahutades vedeliku madalamale temperatuurile ning suunatakse see tagasi puurauku. Soojuspump kütab saadud energiaga vett, mis suunatakse radiaatoritesse või põrandaküttesse. Samuti köetakse ka tarbevett. Seega ühel pool ringleb vedelik maakontuuris puur­aukude vahel ja teisel pool maja küttesüsteemis.

Soojuspumbal endal on muidugi ka teatav elektrikulu. Aga paremad pumbad suudavad teha 1 kW elektrist 5 kW soojust –

nii et kui näiteks elektrikütte puhul saab võib-olla ühest kilovatist elektrist ühe kilovati soojust, siis soojuspumba abil saab 5 korda rohkem.“

Oletame, et ma olen teie pakkumisest huvitatud – mis nüüd edasi saab? Kas näiteks puurimisload pean mina kui klient ise välja ajama või teete teie seda?

„Meie ajame ise kõik korda. Kui klient ütleb, et pakkumine sobib ja hakkame tööle, siis esimese asjana, juba enne lepingu sõlmimist, saadame kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile avalduse ja planeeritavate puuraukude asukohad, kogused ja sügavused koos kliendi andmete ja allkirjadega. Spetsialist vaatab üle ja enam-vähem kümne päeva jooksul tuleb vastus, et on kooskõlastatud ja võib hakata planeerima. Siis sõlmime lepingu, seame projekteerimistingimused, teeme kliendile projekti, leiame sobivad soojuspumbad ja seadmed. Arvestatakse välja sügavused, Ühendatakse puuraugud, tuuakse otsad kütteruumi jne. Kliendil on põhimõtteliselt vaja öelda ainult jah-sõna ja anda mõned allkirjad.“

Kui jõuame puurimiseni, siis ilmselt on seda parem teha enne, kui haljastust tegema hakata? Puurimine kipub haljastust lõhkuma. Puuraukude rajamisega rikume me haljastust puuraukude ümber kümmekond ruutmeetrit., Mis on pea olematu võrreldes horisontaalmaakütte paigaldamisega. Ning kuna meie masin sõidab kummist roomikutel, siis puuraukudeni liikudes jääb ülejäänud krunt kahjustamata. Kuna puuraugud on omavahel vajalik ühendada ja majja tuua, siis mõningal määral on vaja ka teostada kaevamist.

Kasutame Saksamaalt ostetud uut tipptehnoloogiat – masinat, mille puhul on väga hästi läbi mõeldud kõik see, kuidas õhk läbi käib, kuidas vesi liigub jne. Nii et ümber puuraugu mingit järve ega purskkaevu ei teki, sest kõik, mis august läbi pumbatakse, suunatakse konteinerisse ja viiakse ära.

Õhksoojuspumpade puhul on teatavasti nii, et kui väljas läheb väga külmaks, siis need pole enam efektiivsed. Kas puuraukude süsteemi puhul on ka selline probleem?

„Meie süsteemi puhul välistemperatuur efektiivsust ei mõjuta. Kui välisõhu temperatuur langeb, siis puuraugu sees temperatuur ei muutu. Soojuspump hakkab rohkem tööd tegema ning võtab rohkem energiat, aga süsteemi efektiivsus ei muutu. Isegi väga madalatel välistemperatuuridel ei vaja lisakütet. Kui kõik on õigesti planeeritud ja puuritud piisav metraaž, siis on puuraukudega soojuspumba lahendus piisav. Juhul kui süsteemiga peakski midagi juhtuma, on varuplaan olemas, sest soojuspumbasüsteemis on olemas 6–9 kW elektriküttekehad, mis rikke korral tagavad hoone kütmise.

Kui palju puuraukude süsteem maksab?

„Puurimise keskmine hind on 35–45 € meetri kohta. See oleneb energiavajaduse suurusest ning sellest, kui palju ja millega seal vaja puurida on.

Alternatiivne lahendus – kui näiteks vajalikku vaba pinda maja ümber ei ole või siis ei soovita olemasolevat haljastust rikkuda – on ainult õhk-vesi küte. Aga õhk-vee ja puuraukude efektiivsuse vahe on mitukümmend protsenti.

Näitena võiksin tuua ühe konkreetse suure eramu, kus alternatiivse pakkumisena oli päikesepaneelid koos õhk-vesi-soojuspumbaga. Võrreldes puur­aukude süsteemiga oli esialgne investeering sama. Energiatarbimise arvestuse kohaselt oleks edasised kulutused olnud puuraukude süsteemi puhul 1200 eurot aastas ja õhk-vesi-süsteemiga 1900 eurot. Kokkuhoid on märgatav. Tavalise elektrikütte puhul võib kokkuhoid ulatuda juba 500 euroni kuus.

Väga korralikud õhk-vesi-soojuspumbad maksavad sama palju kui puuraukudega süsteem. Õhk-vesi-küttesüsteemi saab küll kiiremini paika, mis on ka tema eelis. Puuraukude puhul võtab süsteemi paigaldamine alates puurimisest aega nädal-paar. Kogu protsess koos taotluste, planeerimise ja tööga võib võtta aega kuni kolm kuud.“

Kuhu või millistel tingimustel puuraukude küttesüsteem ei sobi?

Sellist objekti polegi veel ette tulnud, et ei saa või ei tohi puurauke teha. On küll teatud nõuded, mida peab jälgima – näiteks kui kaugel peab puurauk olema majast, naaberkrundist, jõest või veevõtukohast, kommunikatsioonidest jne. Kui need nõuded on projekteerija poolt üle vaadatud ja neid jälgitud, on loa saamine praktiliselt garanteeritud.

Mis on puuraukude süsteemi eluiga ja kui pikk on garantii?

Puuraukudesse paigaldatavale küttetorustikule antakse tootjapoolne garantii torustiku elueale 50 aastat.

Eesti Puurkaev OÜ annab paigaldatud ja ühendatud süsteemile garantiiajaks 3 aastat. Kuna soojuspuuraukudes ei ole liikuvaid osasid, siis ei ole seal ka karta, et midagi iseeneslikult katki läheks. Sellise süsteemi puhul on võimalikud rikked pigem tingitud mehaanilistest vigastustest.