Eesti suurimad ehitustööde ja arhitektuuri tellijad on riik ja omavalitsused, kelle hangetel on enamasti ainult üks tingimus – odavaim hind. Tulemuseks pole spordisaal, kool või elamu, vaid vajadusi eirav ebalahendus, mis kümne aasta pärast remonti vajab, kirjutab arhitekt Peeter Pere.
- Peeter Pere. Foto: Andras Kralla
Iga hoone, rajatis või ehitis ei saa ega peagi olema maamärk. Ja iga arhitektuurivõistlus ei saa päädida maailma kuulsa ooperimajaga Sydneys, Helsingi keskraamatukoguga Oodi või Turning Torso elamuga Malmös. Kuid iga kord, kui me valame kuhugi vundamendi, rajame uue tee või pargi, muudame sellega meid ümbritsevat keskkonda. See peab ühiskonnale väärtust looma, mitte olema odav, mõnikord ka praak, mille lõpmatu remont ta lõppeks ikkagi kalliks teeb.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hoone või rajatise ehitamisel tuleb järgida nii eraõiguslikke nõudeid ehk siis asjaõigustest, sh naabrusõigustest tulenevaid nõudeid, kui ka avalik-õiguslikke nõudeid ehk nõudeid, mis tulenevad õigusaktist.
SSAB kontserni tütarettevõte Ruukki Construction käivitas uue tootegrupi Ruukki® LowCarbon, mille eesmärk on täita üha karmimaid keskkonnanõudeid ja rahuldada klientide vajadust vähendada ehitatavate hoonete elutsükli jooksul tekkivaid heitkoguseid. Tootegrupi esimesteks toodeteks on LowCarbon sändvitšpaneelid, LowCarbon fassaadikassetid ja katuseprofiil Ruukki® Classic LowCarbon, mille heitkogused on 50-70% väiksemad kui analoogsetel standardsetel toodetel.