Rekonstrueerimise lipu all hiilitakse seadusest mööda

Ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti eesmärk on eelkõige ohutu lammutustöö, jäätmete taaskasutamine ja utiliseerimine ning kaasnevate mõjude hindamine.

Juhul, kui lammutatakse ainult osa ehitisest seoses kas ehitise rekonstrueerimise või laiendamisega, siis loetakse üldjuhul lammutustööd muude ehitustööde osaks ning eraldi lammutusluba ei väljastata.

Näiteks tuleb ehitise laiendamisel verandaga lammutada üks hoone külgmistest välisseintest. Seda tööd ei käsitleta eraldi lammutamisena, vaid see on osa juurdeehitamise protsessist.

Samas on olukordi, kus siiski ehitamine toimub etappides. Esimeses etapis lammutatakse lammutusprojekti ja -loa alusel osa ehitise konstruktsioonidest ning teises etapis rekonstrueeritakse ehitist. See on koht, kus tekib sageli ka konfliktolukordi.

Üsna sageli juhtub, et lammutamisel minnakse hoogu ja esimese etapi tulemusena lakkab mõneks ajaks ehitis üldse eksisteerimast. Teises etapis alustatakse mitte aga uue hoone püstitamisega, nagu seadus seda ette näeb, vaid endise hoone rekonstrueerimisega. Uue hoone püstitamine eeldab aga üldjuhtudel detail­planeerimismenetlust. Rekonstrueerimise lipu all üritatakse sageli planeerimistakistusest mööda pääseda.

Lammutamise juures on veel huvitavaid õiguslikke vaidlusi tekitanud “demonteerimise” küsimus. Kas demonteeritud ehitist on võimalik hiljem uuesti rekonstrueerimisloa alusel kokku panna? Mina isiklikult ei tunnista sellist lähenemist, et täielikult lammutatud hoonet saab taastada pärast samu ehitusdetaile kokku monteerides. Sellisel juhul on tegemist küll endise hoone detailidega, kuid mitte enam sama hoonega. Hoone lakkab eksisteerimast pärast selle lammutamist või lahtimonteerimist tema kohtkindlalt ehitisaluselt pinnalt.

Lammutamist ehitusseaduse tähenduses ei toimu aga siis, kui hoone sees kõrvaldatakse kergvaheseinu või muid konstruktsioone, mis ei ole jäigastava või kandva funktsiooniga. See töö läheb remondi alla ning selle jaoks ehitusluba hankida ei ole vaja. Erandiks on muinsuskaitse all olevates hoonetes toimuvad remonttööd. Muinsuskaitsealal või kinnismälestisel on keelatud muinsuskaitseameti ning kohaliku omavalitsuse loata ka konserveerimine, restaureerimine ja remont.