Võlasilmus Kogeri ümber

Vaid loetud päevad pärast seda, kui Helsingi ütles Kogerile üles Käpylä põhikooli remondilepingu, on kunagine suurte ehitusfirmade hulka kuuluv Koger&Partnerid, kes viimasel ajal jäänud jänni nii Antsla veevärgi, Pärnu ümbersõidu ja Koidula piiripunkti ehitusega, uue raskuse ees.

Kuressaare lasteaia peatöövõtjana on Koger&Partnerid jäänud sealgi alltöövõtjatele võlgu, ehkki lasteaia ehitushind 1, 3 mln eurot ehk üle 20,7 mln krooni on Kogerile viimse sendini ära makstud.

Viimane aasta on olnud Koger&Partnerile nagu halb unenägu, sest ettevõte on pidevalt töödega jännis ning mitmed tellijad on Kogeriga koostöö katkestanud.

Kuressaare lasteaia ehitusel mänguväljaku rajanud firmal on peatöövõtjalt Koger&Partnerid saamata üle 55 000 euro, kuid ettevõtte juhi sõnul ei pea suur ehitusfirma isegi võla maksmisel sõlmitud ajatamisgraafikust kinni.

Atix OÜ juht Andrus Palm ütleb, et on Kogeriga koostööd teinud varemgi, kuid sellist käitumist ta suurehitajalt poleks oodanud. „Ükski leping ja kokkulepe ei maksa midagi. Kas tõesti saab ainult nii, et sularaha pakk lauale ja siis hakkame tegutsema?“ on Palm nördinud. Ta selgitab, et Kuressaare lasteaiale alltöövõtu korras mänguväljaku rajamine läks neile kokku maksma 1,3 miljonit krooni ehk veidi üle 83 000 euro. Palm ütles, et pika pealekäimisega maksis Koger mullu detsembris ära 200 000 krooni ehk 12 782 eurot. Jaanuaris sõlmisid pooled lisalepingu, millega võlg ajatati ning ühtlasi koostati tagasimaksmise graafik.

Lepingule kirjutas Palmi sõnul alla Andres Koger ise. Veebruaris aga raha ei laekunud ning pika pärimise peale sai ta märtsi alguses Kogerilt 5000 eurot, kuid see on ka kõik. Hetkel on Kogeri võlg Atixi ees 55 716 eurot ehk üle 871 000 krooni.

„Kogerist kogu aeg lubatakse, kuid kui finantsjuht ütleb, et ei tea, millal raha tuleb, siis on asi ikka nutune,“ ütleb Palm. „Meie, kui väikeettevõtte jaoks, kelle käive on aastas 5-10 mln krooni, tähendab see väga suuri raskusi. See summa on meie jaoks eluküsimus,“ ütles Palm. Ta lisas, et kui Koger võlga ära ei maksa, võtavad nad ette kohtutee.

„Rahu, ainult rahu. Teeme endast parima, et võlad ära maksta,“ rahustab

Koger&Partnerid omanik Andres Koger. Ta tunnistab, et ettevõttel on keeruline aeg.„Loomulikult oleme võlgu, vastab tõele. Kõik ootavad oma järge. Oleme teinud ettepanekuid ja rääkinud, kuid ma ei näe põhjust, miks peab asju ajakirjanduse kaudu ajama,“ ütles ta.

„Kui riik käitub meiega nii, siis oleme surnud seisus. Oleme tegelikult lõksus. Me pole võlurid ja me ei võta raha puu otsast,“ ütles Koger.

Kas on võimalus, et Koger maksab võlad?„Loomulikult. Meie ettevõte on kahjuks sattunud sellisesse olukorda. Imet pole võimalik üksinda korda saata. Me pole öelnud, et me ei tee-loomulikult teeme. See on väga kompleksne probleem ja kõik asjad on tulnud korraga. Ega ehitusturu elavnemist ei paista kuskilt otsast,“ rääkis Koger. Ta lisas, et nad annavad endast parima, et võlad järkjärgult ära maksta.

Kuressaare abilinnapea majandusalal Kalle Koov ütles, et on Kogeri võlgadest alltöövõtjatele teadlik, seda enam, et paljud alltöövõtjad on Saaremaa firmad. 

„Oleme kogu ehitusperioodi jooksul, omavahelise asjaajamise ja garantiiperioode tööde juures  Kogeriga suheldes neid võlgasid ka maininud. See on ehk üks põhjus, miks ehitaja ei reageeri ehk nii kiiresti, kui meil teinekord üht või teist asja teha vaja teha on,“ ütles Koov. „Samas ei saa me tellijana jätta peatöövõtjale, kes alltöövõtjatele võlgu on, sellepärast maksmata. Tellijal pole võimalik neisse protsessidesse sekkuda,“ selgitas Koov.

Ta lisas, et Kogeril maksis linn kogu lepingusumma välja juba septembris, kui ehitustööd lõpetati. Hanke kogumaksumuseks oli riigihangete registri järgi üle 1, 3 mln euro ehk üle 20,7 mln krooni.

Koger: riigihangetel kasumit teenida on võimatuVäljavõte Koger&Partnerid 2009. aasta majandusaasta aruandest:

2010. aastal on toimunud olulised muudatused emaettevõtte juhtimisstruktuuris, suuromanik Andres Koger on asunud ettevõtet juhtima ning enamus juhtkonnast on koondatud kulude kokkuhoiu eesmärgil.Ehitustegevuse turg Eestis on olematu, domineerivad alapakkumisega riigihanked, millistel Koger&Partnerid on otsustanud mitte osaleda, kuna kasumi teenimine on muutunud võimatuks.Kogu riigihangete turg on osutunud kahjumit genereerivaks süsteemiks ja puudub usk selle tendentsi pöördumisse enne suurt riigihankemulli lõhkemist. Lisaks kahjumlikkusele eeldavad kõik riigihanked garantiisid ehi siis partnerlust pankadega.Normaalses majandustegevuses peaksid olema sellised pangatooted nagu garantiid ja faktooring Eesti riigi vastu madala riskiga kergesti kättesaadavad tooted. Kahjuks hindavad meie peapartnerid SEB ja Swedbank neid täna ülisuures riskiga toodeteks millistega pärsitakse oluliselt ettevõtte tegevusvõimekust Eesti turul ja see on teiseks suuremaks põhjuseks Eesti ehitusturul ajutiselt passiivse strateegia rakendamisel.