Eesti Kunstiakadeemia on Digitaalehituse klastri värskeim liige. Digitaalehituse klastri eesmärgiks on luua ehituskeskkond, kus kesksel kohal on koostöö erinevate osapoolte vahel ning ehitist vaadeldakse kogu elukaare jooksul – idee sünnist utiliseerimiseni.

- EKA arhitekuuriteaduskonna doktorantide Sille Pihlaku ja Siim Tuksami (PART) parameetrilist tehnikat kasutades konstrueeritud puitinstallatsioon Into the Valley Rummu muusikafestivalil 2017.
- Foto: Tõnu Tunnel
Arhitektuuriteaduskonna dekaani Andres Ojari sõnul oli teaduskonna jaoks Digitaalehituse klastriga liitumine väga loomulik samm. “Oleme tänaseks oma teaduskonna 3DLaboris pea 13 aastat jalutanud digitaalmaailma äärealadel, kompinud selle valdkonna võimalusi ja võlusid ning katsetanud nende rakendusi nii hoonete disainiprotsessis kui ka linnaplaneerimises. Akadeemia argipäevas, nii õppetegevuses kui teadustöös, tegeleme parameetrilise arhitektuuri ja disaini prototüüpimisega, suuremahuliste objektide ruumilise kaardistamise ja modelleerimisega, arhitektuursete ja ehituslike parameetrite ja andmekogude vaheliste seostega, linnade ja regioonide ruumiliste protsesside ja keskkonna analüüsiga, hoonete masskohandamisega jne," rääkis Ojari.
"Soovime neid teemasid ning EKA seinte vahel sündivaid ideid jagada ja arendada koos oma valdkonna kolleegidega laiemalt, saada konstruktiivset tagasisidet praktikutelt ning õppida kõigi klastris osalejate kogemustest. Uus alanud koostöö on hea pinnas uutele ideedele, mille eesmärk on meid ümbritsevat elukeskkonda paremaks ja põnevamaks muuta,” kirjeldas Ojari.
Ta kutsus kõiki üliõpilasi ja õppejõude kaasa rääkima ja osalema valdkonna arengus.
Digitaalehituse klaster koondab endas ehitusvaldkonna kõiki esindajaid: kinnisvaraarendajaid, arhitekte, insenere, konsultante, ehitajaid ja ehituskorralduse esindajaid, kinnisvara arendajaid ja omanikke, IT tarkvara arendajaid ehitusvaldkonnas ning kõrgkoole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui ettevõte sünnib soovist teha midagi sisukat ja põnevat, ei pruugi esialgu ollagi suurt strateegiat ja visiooni. Ent kui sellele lisandub aastatepikkune sihikindlus, oskus õigeid otsuseid teha ja kirg valdkonna vastu, võib sellest kasvada midagi suurt. Just nii on läinud ettevõttega Optimus Systems, mis alustas 20 aastat tagasi viieliikmelise meeskonnana ning on nüüdseks kasvanud Eesti turvavaldkonna liidriks.