Matek võitis aastatepikkuses vaidluses Rootsi suurimat kindlustusandjat

Kindlustusandja kaebas trahvihoiatusel majatehase kohtusse sarnase kaubamärgi kasutamise lõpetamise ja kahjuhüvitise nõudes. Läbi Euroopa Kohtu eelotsuse leidis Rootsi Riigikohus, et kindlustusandja ei ole kaubamärki tegelikult kasutanud. Kaubamärgid ei ole nii sarnased, et tarbija võiks neid segamini ajada ning tekiks konkurents. Ka ei ole tarbija turul segaduses olnud. Kohus leidis, et maja ost on niivõrd suur investeering, et  eeldab põhjalikku taustaanalüüsi ja ei ole tõenäoline, et ostja satub segadusse, kas soetada maja majatehasest või kindlustusseltsist.

Kas ainuõiguste rikkumine toimub?

Kindlustusandja leidis vaidluses, et majatehas kasutas kindlustusandja registreeritud kaubamärki ilma loata, rikkudes seeläbi kindlustusandja kaubamärgiomaniku ainuõigust. Põhiküsimus oli, et kui kaubamärgiomanik ei ole tegelikult kasutanud oma kaubamärki puithoonete ehitamise, tootmise ja

kokkupaneku valdkonnas viie aasta jooksul alates registreerimisest, siis kas toimub ainuõiguste rikkumine?

Kindlustusandja kaubamärk oli registreeritud klassides 36 (kinnisvarahaldus, kapitalihaldus, jms) ja 37 (hoonete ehitus- ja remonditegevus, jms), majatehasel aga klassis 19 (monteeritavad puitmajad).

Oma õiguste kaitseks esitas kindlustusandja Rootsi kohtusse hagi koos trahvihoiatusega, et majatehas lõpetaks sarnase kaubamärgi kasutamise seoses puithoonete ehitamise, tootmise ja kokkupanekuga. Ühtlasi nõudis hageja kahjuhüvitist märkimisväärses summas. Rootsi esimene kohtuaste rahuldas hagi.

Majatehas kaebas otsuse edasi. Teise astme kohus tühistas esimese astme kohtuotsuse ja leidis, et kuigi majatehase kasutatav logo sarnaneb kindlustusandja registreeritud kaubamärgiga, siis kaupade ja teenuste sarnasust tuleb hinnata kaubamärgiomaniku tegeliku tegevusvaldkonna järgi. Kaubamärgi formaalne registreering pole sealjuures määrav. Lisaks puudub tõenäosus, et tarbija need segi ajab.

Kindlustusandja kaebas otsuse edasi kolmandasse astmesse. Põhiväiteks oli, et segiajamise tõenäosuse hindamine peab kaubamärgi registreerimisele järgneva viie aasta jooksul põhinema ainuüksi registreeringul, mitte kaubamärgi tegelikul kasutamisel.

Milline tähtsus on registreeringul?

Senine kohtupraktika ei võimaldanud kindlaks teha, milline tähtsus on registreeringul võrreldes kaubamärgi tegeliku kasutuselevõtuga. Rootsi Riigikohus peatas menetluse ja esitas Euroopa Kohtule kaks eelotsustuse küsimust:

- Kas kaubamärgiomanikule kuuluvat kasutamise ainuõigust mõjutab see, et ta ei ole registreerimisele järgneva viie aasta jooksul ELi kaubamärki tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud?

- Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis millistel asjaoludel ja millisel viisil mõjutab selline olukord mainitud ainuõigust?

Euroopa Kohus ja Rootsi Riigikohus andsid õiguse Eesti majatehasele. 

Mis on kaubamärk?

Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sisult on see immateriaalne vara (omandiõigus), mis tekib inimese vaimsest sulest. Tuntumad kaubamärgi liigid on sõnamärgid, kujutismärgid ja kombineeritud märgid (nt logod). Kaubamärk annab turueelise, st tarbija teeb korduva ostu, tuginedes juba tuttavale kaubamärgile, selle kvaliteedile ja garantiile. Kui kaubamärk on registreeritud, annab see omanikule ainuõiguse. Kaubamärki kaitstakse tsiviil- ja karistusõiguslike vahenditega.

Segiajamise tõenäosuse puudumine

Kaubamärkide segiajamise tõenäosus turul sõltub mitmetest asjaoludest --tuntus omas valdkonnas, seosed, mida kaubamärk näib suutvat luua, kui ka kategooriatevahelisest sarnasuse ulatusest. Tegureid vaadeldakse koosmõjus. Analüüsitakse, kas keskmine tarbija ajab kaupade ja teenuste algse päritolu segamini või mitte. Keskmine tarbija on arukas, piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik.

Antud vaidluses ei tuvastatud ühtegi tarbijat, kes oleks turul segaduses olnud. Maja ost on nii kallis ost ja eraisiku jaoks tihti üks suurimaid investeeringuid elus, et ta on sealjuures tähelepanelikum kui igapäevaseid väikeoste tehes, leidis kohus. Seega oht segiajamisele kallite kaupade puhul on väiksem. Liiatigi ei olnud majatehase kliendid lõpptarbijad, vaid Rootsi arendajad ehk majandus- ja kutsetegevuses tegevad isikud. Need on professionaalid, kellelt saab eeldada kaubamärkide head tundmist ja erilist tähelepanelikkust. Seega puudusid turul tarbija ja professionaal, kes oleksid segaduses olnud.

Passiivse kaubamärgi viieaastane kaitse

Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et kaubamärki tuleb hakata kasutama viie aasta jooksul selle registreerimisest. Registreering hõlmab kõiki kaupade ja teenuste klasse, kus kaubamärk on registreeritud.

Viiest aastast edasi, kui omanik ei ole kaubamärki tegelikult kasutanud või kasutab seda vähesel määral, võib õigused sellele kaubamärgile lugeda kas täielikult või osaliselt tühistatuks. Tühistamine ei ole automaatne protsess, vaid eeldab tähtaja andmist kaubamärgi kasutusele võtmiseks. Välistatud ei ole, et kaubamärgi mittekasutamine on ajutine. Seega pole määrav, kas selle viie aasta jooksul kaubamärki ka tegelikult kasutatakse. Oluline on, mis saab viiest aastast edasi.

Antud vaidluses ei olnud kaubamärgid ülearu sarnased. Kindlustusselts ei olnud oma kaubamärki registreeritud klassides kunagi kasutanud. Sisuliselt puudus kindlustusandjal huvi kaubamärki puithoonete ehitamise, tootmise ja kokkupanemise kategoorias kasutada. Kehtib first-to-use põhimõte, st kes kasutab kaubamärki esimesena, saab kaubamärgi ainuomanikuks. Kui

kaubamärki tegelikult ei kasutata või ei kavatseta kasutada, ei ole selle kaitse põhjendatud.

Arvestades, et maailmas on kaubamärkide arv üha kasvav ning valikuvõimalused kitsenevad, peavad ka kaubamärgid olema ringluses. Kaubamärk, mida ei kasutata, võib pärssida konkurentsi. Konkurent jääb ilma võimalusest kaubamärki kasutada või selle kaubamärgi all turule tulla. Välistatud ei ole pahatahtlikud registreeringud, et konkurendi tegevust takistada. See oleks vastuolus vabaturumajanduse ja õigusriigi põhimõtetega.

Eesti e-riik saaks olukorda parendada

Otsus on pretsedentlik ning mõtlemisainet on palju. Turu edasised arengud kaubamärkide kasutuses on ennustamatud. Autori hinnangul saaks analoogsete ebavajalike vaidluste ärahoidmiseks kaubamärgi tegelikku kasutust kajastada ettevõtete majandusaasta aruande koosseisus. Tuleb vaid tegevusalade loetelu ja kaubamärkide andmebaas omavahel ühendada. E-riigina ei peaks see meile suureks väljakutseks olema kuid aitaks hoida ära ettevõtjatele kurnavaid ja kalleid kohtuvaidlusi.