Soomes kasvab puitmajade osakaal ehituses

Puidu eelistamisel on mitmeid põhjuseid. “Puidu kasutamine on äärmiselt ökoloogiline. Näiteks Seinäjokil ehitati paar aastat tagasi 6-korruseline maja, mis oli üleni puidust ning selleks, et saada sellise maja tarbeks vajalikku kogust puitu, peaksid Soome metsad kasvama ligikaudu 30 sekundit. See annab hea aimduse kui jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik puit kui ehitusmaterjal on,” tõi Hedman näite. 

Hedman imetleb väga, kui palju puitmaju Eestis ehitatakse ning kui palju neid Põhjamaadesse eksporditakse. “Soomlased ei ekspordi kindlasti nii palju puitmaju näiteks Norrasse või Rootsi kui seda teevad eestlased. Soome ettevõtetel on oskus olema, kuidas ehitada mudelmaju, kuid vajaka jääb oskusest, kuidas neid edukalt eksportida,” selgitas ta. 

Ometigi osatakse puitu järjest enam hinnata - inimestele meeldib oma kodudes näha puitu, katsuda seda, tunda selle lõhna. Kui varem oli Soomes puidu kasutamine tuleohutusnõuete tõttu rangemalt reglementeeritud, siis enam pole seadused nii karmid, mistõttu kasutatakse puitu aina rohkem. Mudelmajade puhul ehitatakse kõik kodud nö kohe sisse kolimiseks, kus kogu maja ja elamine on täiesti valmis ning midagi ei pea ise juurde tegema, mis on väga mugav lahendus inimeste tänapäeva kiiret elutempot arvestades. Samuti toimub korteri üles seadmine väga kiiresti.

“Ühe korruse jaoks kulub umbes nädal aega ehk kuuekorruseline kortermaja pannakse püsti kuue nädalaga,” tõi professor puitehitusest näite. Selline kiire lahendus tuleb eriti kasuks tihedalt asustatud alade puhul, kus majad saab kiiresti üles seada.

Hedmani sõnul on olnud Soomes keeruline muuta senist süsteemi, kuna aastakümneid on  kortereid ehitatud betoonist. “Ehitusettevõtted on harjunud ehitama betoonist, neil on oma väljatöötatud mudelid, süsteemid ja koostööpartnerid. Lisaks on kartus uute materjalide ees ning ka erinevad seadused, mis on vastu võetud betooni kasutavaid ehitusettevõtteid silmas pidades, ega toeta puidust majade ehitamist. Soome valitsus on aga võtnud eesmärgiks muuta olemasolevaid seadusi, et soodustada puitmajade ehitamist. Sellega ehk lisandub puitmajade ehitusesse ka rohkem konkurentsi, mis tooks puitmajade hinna alla,” tõi Hedmani esile, miks puitehitus ei ole veel massidesse läinud.

Puit kui lahendus väljakutsetele 

Soome professori sõnul on hiljuti läbi viidud erinevaid uuringud, mille tulemused näitavad, et puitmajade elanikud on oma elutingimustega väga rahul. Kohaliku puidu kasutamine on lisaks keskkonnale hea ka majandusele, sest pidevalt arendatakse uusi tootmisvõimalusi puitmajadele ning ka ehitustingimused on palju turvalisemad ja inimlikumad, kuna kogu protsess toimub kontrollitud vabrikutes, kus näiteks talvel saab T-särgi väel töötada ning ei pea võitlema tuule ja külmaga.

“Murekohaks on muidugi positiivse konkurentsi puudumine – pole piisavalt ettevõtteid, kes tahaksid puidust ehitada. Siiani on Soomes ehitatud 59 kahe- ja rohkema korruselisi puidust kortermaja, mis teeb kokku 1437 korterit.  Puidu osakaal korrusmajade ehituses on küll väga väike, kuid puidu kasutus on siiski pidevas kasvutrendis. Iga aastaga olukord muutub, puidust räägitakse üha rohkem ning 2016. aastal alustati ligi 600 puitkorteri ehitamisega,” hindas Hedman.  

Puudust on ka piisavalt kogenenud ja vajalike oskustega professionaalidest, kuid ülikoolides juba toimub puitehituse integreerimine õppekavadesse, mis on populaarne eriala paljude arhitektide ja ehitusdisainerite seas. “Kui varem tegid arhitektid disaini ning alles siis hakati mõtlema, kuidas seda saaks puidust teha, siis nüüd on soov seda vastupidi teha. Kohe algselt mõeldakse puidust ehitusele, mis oleks võimalikult tõhus, optimaalne ja tehniliselt korrektne. Ma ei väida, et puit on ehituses ainus lahendus, kindlasti saab kaasata ka betooni, et luua jätkusuutlikke keskkondi. Puit on aga kindlasti üks hea variant, mis pakub lahendust tänapäeva väljakutsetele eluaseme disainis,” kirjeldas professor.