• 03.04.17, 17:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kunstiakadeemia teadurid kavandavad paneelmajade uuenduskuuri

Tallinna kunagised menupiirkondade magalad on praeguseks ajale jalgu jäämas ja vajaksid põhjalikku renoveerimist. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond on võtnud üheks uurimussuunaks anda Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe paneelplokkidele uus hingamine.
Kunstiakadeemia teadurid kavandavad paneelmajade uuenduskuuri
  • Foto: Andras Kralla
Tüüprenoveerimine tüüpmajas
Taavi Lõoke, EKA arhitektuuriosakond
Paneelmajade ja kivilinnade teemaga on EKAs tegeletud mitmest eri küljest. Eesti ja Tallinna elamufondi tuleviku mõttes on tegu üsnagi kriitilise teemaga. Oleme püüdnud läheneda probleemile just arhitektuurilisest vaatepunktist.
Ühest küljest on EKAs uuritud, kuidas rakendada masskohandamise tehnoloogiaid projekteerimises, et lihtsustada tüüpsete hoonete projekteerimist ning kommunikeerida tekkivaid võimalusi klientidele. Kuna paneelmajad on ehitatud tüüpprojektide järgi, oleks nende renoveerimine niisugustele tehnoloogiatele väga potentsiaalne kasutusvaldkond.
See aitaks korteriomanikele lihtsamini seletada, mis võimalused neil on oma elamiskeskkonna parandamiseks ja lubaks neil teha selle osas teadlikke otsuseid. Sellel teemal on praegu EKAs käimas üks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tellitud uurimus- ja arendustöö.
Teiseks on uuritud seda, mis võiks saada ruumist paneelmajade sees ja ümber. Näiteks valmistab EKA arhitektuuriosakond praegu ette raamatut, kus analüüsitakse Tartu Annelinna tulevikuperspektiive ja pakutakse ideid, kuidas saaks elukeskkonda paremini korraldada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.04.25, 10:28
Tugev ettevõte seisab kindlalt – saladus peitub kvaliteetsetes tööjalanõudes
Põhjamaades ei peeta tööohutust mitte lihtsalt reegliks, vaid osaks ehituskultuurist. Soomes, Rootsis ja Norras ei vaadata tööohutusele kui tülikale lisakohustusele, vaid kui loomulikule osale igapäevastes toimingutes – see on sama argine nagu hommikukohv või vestlus kolleegiga. Tööandja ning oma valdkonna spetsialist jagavad vastutust teineteise suunas ning täidavad omapoolseid kohustusi kollektiivlepingu abil, mis paneb mõlema osapoole jaoks paika tingimused ja soodustused.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele