Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimees ja Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees Sven Pertens rääkis teisipäeval toimunud betoonteede alasel konverentsil, et ettevõte põrkas betoontee katselõigu ehitamisel kokku terve rea probleemidega, millest olulisim oli betoonisegu hankimine ja selle hind.
- Sven Pertens Foto: Eerik Riikoja
Tavaline kaubabetoon tee-ehituseks ei sobi, kuid ettevõtte retsepti järgi koostatud betoonisegu osutus poole kallimaks kui müügipakkumises esmalt toodud. “Kauplemise tulemusena saime hinnavahe 30-35 % peale, kuid siiski tekkis tunne, et kuidas see võimalik on: hinnapakkumine oli, tingimused olid paika pandud, kuid nüüd me maksame betooni eest lihtsalt 50 000 eurot peale. Müük toimus “võta või jäta” põhimõttel: sisuliselt olidki ainukesed variandid, kas osta sellise hinnaga betooni või mitte,” kritiseeris Pertens.
“On huvitav, et kui ilmneb täiesti uus nišš, kuhu saaks oma toodangut müüa – nagu betoonteed seda on – siis valmidust selleks hetkel betoonitootjatel ei ole. On küll loodud töögruppe, aga kui asi läheb praktiliseks, siis pole kas usku betoonteede ehitamise perspektiivi Eestis, või siis võetakse elame-näeme põhimõttel aasta korraga: kui betoonteed tulevad, küll siis loome ka valmiduse,” ütles Pertens.
Keeruline on leida ka liiva ja killustikku
Probleeme tuli ette ka betoonisegu valmistamiseks sobiva liiva ja killustiku hankimisel.
“Sobivat killustikku selle segu tootmiseks lähikonnas ei ole. Eestis ei leidu seda ammugi mitte, aga ka Skandinaaviast seda leida on keeruline. Napib ka sobilikku liiva, nii Tallinna lähiümbruses kui kaugemalgi. Pidime tegelema liiva vääristamise ehk segamisega,” rääkis Pertens.
“Kõige ebameeldivamaks üllatuseks oli, et pidime peatöövõtjana probleemidega ise tegelema. Arvasime esialgu, et Eestis on hulgaliselt betoonitootjaid ja need küsimused lahenevad iseenesest, aga selgus, et nii see ei ole.”
Ta lisas, et kriitikat tuleb siiski võtta väikese koefitsendiga, sest tegu oli esimese pilootprojektiga Eestis üldkasutatava betoontee ehitamisel. “Ilmselgelt on arusaadav, et kui oleksime rääkinud kümme või isegi sada korda suurematest mahutudest, oleks ka betoonitootjate silmad löönud rohkem särama ja leitud jõudu rohkem panustada.”
“Suure tõenäosusega ei hakka tsementbetoonist teed Eestis suuremas mahus asfaltbetoonist katendeid asendama veel nii pea. Enne jõuan mina pensionile minna,” ennustas Pertens.
Lemminkäinen Eesti AS võitis Tallinna Kommunaalameti korraldatud riigihanke Paldiski maantee Järveotsa tee ja Järvekalda tee vahelise lõigu rekonstrueerimiseks 1,8 miljoni euroga. Rekonstrueeritud teelõik avatakse liiklusele 2016. aasta juulis.
Pikemalt loe katselõigu ehitusest järgmisel nädalal ilmuvast
ajakirja Ehitaja juuninumbrist.
Seotud lood
Tänu oma kõrgele kvaliteedile, laiale lisavarustuse valikule, mugavale kasutusele ning esteetilisele välimusele on just Roto katuseaknad muutunud üheks eelistatumaks valikuks pööningute muutmisel eluruumideks.