Materjalitootjaid painavad kõrged sisendhinnad

„Meie peamine mure on kogu aeg toormeprobleem ehk see, et meie sisendhinnad on kallimad kui naabrite juures,“ räägib Rebane. „Keskkonnatasud ja maavarade kaevandamisõiguse tasud on suuremad, näiteks Lätiga on vahe kohati 6–8 kordne. Kadunud on soodustused diiselkütusele. Enam ei tohi kasutada erimärgistatud kütust tehase territooriumil, ehitusel või kaevanduses, sellest aastast kadus ka soodustuse võimalus kütmiseks. See kõik teeb kütuse kolmandiku võrra kallimaks. Samuti on maksude tõttu elekter suurettevõtetele naabritest kallim, palgasurve kasvab järjepidevalt,“ nendib Rebane. Kõik see avaldab tööstusele mõju ning toota on järjest kallim.

Kuigi sisendhinnad on probleemiks juba pikemat aega, tõusevad need järjepidevalt, nt tõstis riik ka eelmisel aastal ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasu 5% võrra. Rebase sõnul aitaks sektori ettevõtete käekäiku parandada riiklike tasude ja maksude ülevaatamine, mõned tasude tõusud tuleks tagasi võtta.Päästev eksport

Enno Rebase sõnul läheb ehitusmaterjalide tootjatest hästi neil, kellel õnnestub eksportida. „Norras ja Rootsis ehitatakse nii palju, et vajalik on ehitusmaterjale importida. See avab võimalusi ka Eesti tootjatele,“ analüüsib Rebane. „Ehitusmaterjalide tootmine sõltub ka ehituse olukorrast ja selles osas ootame Euroopa fondide uut kasutuselevõttu. Näiteks teede täitematerjalide segmendis oleks väga vaja, et suured ehitusprojektid taas hoo sisse saaksid.”“Selge on see, et kõigile tootjatele pikas perspektiivis koduturuturul ruumi ei jätku ning edu võtmeks saab ekspordivõimekus,” räägib Maido Solovjov toiduainete tootmisest. “Kuna koduturg ei saa märkimisväärselt kasvada, siis tuleb oluliselt tõsta ettevõtete ekspordivõimekust nii lähiriikidesse kui ka kaugematele turgudele. Eksporturgudel on väga keeruline, kuna pea kõikides ELi riikides on võimekus toota tooteid rohkem, kui koduturg tarbib ning kõik otsivad oma võimalusi ekspordiks. Keegi Meid ei oota. Positiivne on aga see, et  maailmaturud on suured ning iga väike võit muudelt turgudelt on Eesti väiksuse juures suureks abiks.“Kokurentsi tihenemist nii Euroopas kui Aasias tunneb ka Estonian Cell. Kasvu toetamiseks peaks ettevõte finantsdirektori Siiri Lahe sõnul leidma just võimalusi energiamaksude alandamiseks. Puitmassitootja jätkab avalikku selgitustööd tööstuse arengut mõjutava mittekonkurentsivõimeliste energiatariifide probleemi teadvustamiseks ja lahendamiseks.

Allikas: Krediidiinfo blogi