Eesti Energial tuleb laenude teenindamiseks tootmine käima saada

Sellises raskes olukorras on jätkuva edukuse põhiküsimuseks efektiivsus. „Kui vanade tolmpõletuskatelde efektiivsus on umbes 30%, siis Auvere elektrijaama efektiivsus on umbes 41% ning uutel Enefit280 tehasel, kus toodetakse korraga elektrit, õli ja uttegaasi, ulatub see juba üle 70%-ni.” Avila tõi välja, et viimase viie aasta jooksul on Eesti Energias tootmisesse investeeritud kaks miljardit eurot ning umbes pool sellest on seotud efektiivsuse kasvatamise ja keskkonnanõuete täitmisega. Kuna järgmise aasta esimesest jaanuarist hakkavad kehtima tööstusheidete direktiivi nõuded ka vanematele tootmisseadmetele, on ettevõttes investeeritud ka Narva Elektrijaama vanematesse plokkidesse, et need vastaksid jätkuvalt nõuetele. 

Tootmine tuleb käima saada

Avila sõnul uusi väga mahukaid investeeringuid olemasolevatesse varadesse lähima viie aasta jooksul Eesti Energias enam plaanis pole, kuna tullakse just suurest investeeringute perioodist. „Ei ole saladus, et laene on ettevõttes praeguseks umbes miljardi euro eest. Et neid korrektselt teenindada, tuleb tehtud investeeringute eest rajatud tootmine käima saada.” Eesti Energia tegeleb ühtlasi projektidega, mis võimaldavad tõsta efektiivsust ja toodangu kvaliteeti. Näiteks arendab ettevõte välja õlitootmise protsessis tekkiva raske kütteõli puhastamislahendust, sest kui seadmetes ringlevat rasket kütteõli puhastada, tõuseb kontserni õlitoodang. Mida parema kvaliteediga õli on, seda kõrgemat hinda selle eest saame.

Auvere elektrijaamas käivad lõpukatsetused ja -seadistused, vahelduva eduga on seal elektrit võrku ka toodetud. Elektrijaam on Avila kinnitusel plaanis kasutusele võtta järgmise aasta II kvartalist. „Võrgus on jaam juba käesoleva aasta maist ning praeguseks hetkeks on sealt vahelduva eduga võrku toodetud 300 MV elektrit.” Auveres on mõeldud ka alternatiivsete kütuste peale: biomassi põletamiseks on tehases investeeringuid tehtud 25 miljoni euro eest.

 

Tarbijate jaoks soodne seis jätkub

Tarbijate jaoks on aga viimased aasta tegemist olnud hea olukorraga, kuna energiakandjate hind on järjest langenud. „Näiteks septembris oli üsna unikaalne olukord, kus elektri hind oli Eesti hinnapiirkonnas odavam isegi Soomest. Ka tulevikus ennustame elektrihinna jätkuvat langust,” märkis Avila. Lisaks on viimasel ajal tema sõnul järjest enam kasvanud ka päevasisene elektrihindade volatiilsus. „Kuna Eesti Energia Narva jaamad on ajalooliselt projekteeritud pakkuma ühtlast toodangut läbi aja ning seda jätkuvalt tehes peaksime teatud hetkedel müüma elektrit alla omahinna ning ka selles osas tuleb mõelda, kuidas efektiivsust kasvatada.”

Eesti Energia jaoks muudab seisu raskemaks ka CO2 heitmekvootide hinnad, mis on 7 euro eest tonni pealt jõudnud praeguseks 8,4 euroni. „Ilmselt hind kasvab ka edaspidi ja jõuab ilmselt 10 euroni tonnist, mis on ka EL-i hetke soovitud tase,” selgitas Avila. 

 

VI Energia Aastakonverents Gaas Põhja! Toimus advokaadibüroo GLIMSTEDT ja Ehitusuudiste koostöös.