Keskmise korteritehingu maksumus sissetuleku suhtes on aasta-aastalt kasvanud, mis vähendab ostujõudu. Ostujõu vähenemist tasakaalustab siiski väga madal eluasemelaenude intressimäär.
Eesti keskmine korteritehingu maksumus oli maa-ameti andmetel 2015 II kvartalis 60 678 eurot. See on aastatagusest 19% kõrgemal.
Mõõdetuna keskmistes netopalkades tuleb Eesti keskmise korteritehingu eest tasuda 71 kuupalka. Viimaste aastate jooksul on keskmine palk kerkinud, kuid seda märksa aeglasemalt, kui korteritehingute hind.
Võib öelda, et sissetulekuga kõrvutades on korteritehingu maksumus üsna kõrgele tõusnud. Õnneks siiski on soodsad laenutingimused - eeskätt väga madal intressimäär kõrget hinda omalt poolt tasakaalustamas.
Seotud lood
Eesti keskmisena tuleb korteritehingu eest välja käia 5,7 aasta netopalka. Harjumaal on kõrgemad palgad, kuid kinnisvara samuti kõige kallim. Seetõttu tuleb pealinnas ja selle ümbruses keskmise korteritehingu eest tasuda märksa rohkem ehk 7,4 aastapalka.
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?