Tehnikakõrgkool avas 3D ehituslabori

TTK dotsent Aivars Alt selgitab, et BIMi all mõeldakse üldjuhul 3D mudeleid. Sügavam sisu peitub tegelikult mudeli loomise protsessis ning selle tõhustamises. Märksõnaks on siin oluliselt kõrgemal tasemel etteplaneerimine.

BIM loob konkurentsieelise

Alti sõnul ei ole meetod nüüdisaegses ehituses möödapääsmatu,  küll aga saavad ettevõtted, kes praegu BIM-i juurutavad konkurentsieelise, sest ehitusinfo haldamine muutub oluliselt lihtsamaks. Näiteks võivad  kinnisvaraarendajad müüa veel ehitamata kortereid ja maju virtuaalset muljet tekitades.  BIMi toel on võimalik läbi mängida  planeeritud lahendused ja efektid kuni õhtupäikese langemise nurga jälgimiseni, et saada aimu, kuidas üks või teine nüanss avaldub tulevases korteris. Mudeli rakendamine kiirendab ka ehitusvigade leidmist ning võimaldab juba projekteerimisfaasis ette näha tulevase hoone kulusid.

3D ehituslaboril palju võimalusi

3D ehituslabori kasutajateks on TTK ehituse ja arhitektuuri erialade üliõpilased. Seadet saab kasutada ka muudeks 3D arendusteks nii masinaehituses kui rõivaste disainimisel. TTK ehituseriala õppekavas on BIM algõpe, mis tähendab Alti sõnul, et noor on võimeline algtasemel modelleerima ning erinevate programmide faile kasutama ja vajadusel konverteerima. Näitena võib tuua kaks üliõpilast, kes pärast BIM kursuse läbimist siirdusid praktikale, kus nende ülesandeks oli tegeleda ERMi mudelite koostamisega ning olla objektil toeks mudeli info jagamise ja muudatuste juhtimise osas.

Aivars Alti sõnul  ei ole tänasel päeval otsest piirangut valdkonnale, mis võiks kasutada BIM CAVE  (BIM koobas) lahendust. Tegemist on visualiseerimise vahendiga ja kõikjal, kus on tegemist 3D keskkonnaga, saab tuua sisse stereopiltide vaatamise võimalused. Stereopilt loob tunde, et kasutaja viibib reaalselt keskkonnas, mida ta vaatab. Ideena on TTK-s soov luua koopa põhjal simulaator, mis võimaldab läbi viia vedurijuhtide sõidukoolitusi. Üheks sihtgrupiks on Alti sõnul lapsed, kelles soovitakse CAVE´i abil tekitada huvi inseneeria vastu.

Täna on virtuaal- ja liitreaalsuse rakendused ehituses aktiivses testfaasis. Probleeme on veel  täpse positsioneerimise ja mõõdistustäpsusega. Google prillide abil koostatakse näiteks objektil vaegtööde nimekirju, ja tehakse toiminguid, kus täpsus ei oma suurt tähtsust. Hetkel on täpsus piisav haldustoiminguteks, kus on „võimalik näha seina taha“, põhine reaalsuse ja mudeli kokku viimisel. Tulevikus võib teha töökäskusid, tööde vastuvõtmist ja muid toiminguid  liitreaalsuse toel, kasutades ohutusprille, mis on täiendatud liitreaalsuse seadmega.

Autor: Marek Simulman Tallinna Tehnikakõrgkool