Lemminkäinen Eesti juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul ei ole Eestisse rajatavad 2+1 teelõigud küll poole odavamad neljarealistest, ent võimaldab siiski muuta teid ohutumaks ka kiiremaks. Olulist rõhku tuleb pöörata ka uue teetüübi projekteerimisele.
2+1 teelõigud on uus teelahendus Eestile. Millistele osadele tuleb erilist rõhku panna rajatavate teelõikude ohutuse tagamisele?
Erilist tähelepanu tuleb pöörata liikluskorraldusvahenditele – liiklusmärgid, teekattemärgistus, sõiduraja kohal asetsevad foorid. Kui võimalik, tuleks kasutada sõidusuundade füüsiliseks eraldamiseks põrkepiirdeid.
Millistest 2+1 teede lahenduste standarditest lähtuda või tuleb neid hakata alles looma?
2+1 teed on mitmetes riikides kasutusel, mistõttu on välja töötatud ka standardlahendusi ja põhimõtteid, mida eeskujuks võtta ja millest juhinduda. Samas ei saa kindlasti läbi ilma projekteerimiseta, sest iga teelõik on mingis mõistes individuaalne ja arvestama peab konkreetsete olukordadega.
Kuivõrd odavam on 2+1 teelahendused võrreldes 2+2 teelõikudega? Kui suur on hinnanguline protsentuaalne rahaline võit kogumaksumusest?
Kaherajalise 1+1 teelõigu ümberehitamine 2+1 lahenduse peale on kindlasti odavam, kui samale teelõigule 2+2 lahenduse ehitus. Samas ei moodusta 2+1 teelõigu ehitusmaksumus 2+2 teelõigu maksumusest mitte matemaatilised 50%, vaid pigem 60-80%, sõltuvalt tehnilistest lahendustest.
Kaks lahendust erinevad teineteisest ennekõike ühe sõiduraja ehitusmaksumuse võrra, aga näiteks teepeenarde, mulde nõlvade, külgkraavide jmt ehitusmaksumus ja projekteerimistööde maksumus on mõlemal juhul enam-vähem sama.
Teie arvamus lühidalt 2+1 teelõikude kohta. On see Eesti liikluskultuuri arvestades sobiv või mitte?
2+1 teelõik on nii ohutuse kui sõidumugavuse seisukohalt kindlasti parem kui 1+1 teelõik. 2+2 teelõik on omakorda parem 2+1 teelõigust.
Eesti liikluskultuur jätab paljuski soovida, kuid ainult sellele viidates 2+1 lahendustest loobuda ei oleks põhjendatud. Kindlasti väheneb näiteks möödasõitude ohtlikkus ja juhid riskivad vähem, teades, et kilomeetri või paari pärast saab möödasõiduks kasutada täiendavat sõidurada.
Paljudes kohtades on liikluskorralduslikult võimalik sõidusuunad põrkepiirete abil teineteisest eraldada, mis välistab võimaluse selleks mitte ettenähtud teelõigul möödasõite teostada. Kui raha ehitamiseks on piisavalt, tuleks muidugi eelistada neljarajalise maantee varianti, kuid vahendite nappuse tingimustes on 2+1 lahendus kindlasti parem praegusest olukorrast.
Seotud lood
Nordeconi juhatuse liikme Erkki Suuroru sõnul oleks võinud 2+1 teede ehitusega alustada juba tunduvalt varem, ent praeguses seisus saame ära kasutada välisriikide parimaid lahendusi 2+1 sõiduteede ohutuse tagamisel.
AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede ASi eelarveosakonna juhataja Mart Märtsoni sõnul tuleb rajatavate 2+1 teede puhul tähelepanu pöörata uutele võimalikele ohuallikatele, millega meie liiklejad veel tuttavad pole. Uusi teelõike tuleks Märtsoni sõnul vaadata kindlasti neljarealiseks ehitamise perspektiiviga.
Maanteeamet kuulutab sel aastal välja Eestis esmakordselt 2+1 teelõikude projekteerimise ning ehitamise hanked. Ehitusuudised.ee toimetus uuris, millise riigi kogemusest amet uute teelõikude rajamisel lähtub ning milliste riikide standarditega soovitab projekteerijatel ja ehitajatel tutvuda.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.