Kallas: tuleb mõtlema hakata teemaksule

 

"Peab üldse ütlema, et Euroopa liit (EL) teedega eraldi ei tegele ja seetõttu EL seda väga ei reguleeri, sealhulgas teede ehitust. Minu suund olles ELi transpordivolinika oli, nii ka jääks. Tõsi liiklus on suurenenud, ja prioriteet on ohutus. Kuid ELis vaadatakse taristut suurema pildina ja võetakse ühe tervikuna, arvestades ohutust ja  liikluskorraldust. Tähelepanu on uute tehnoloogiate arengutel, teadusuuringutel. Kindlasti on võimalik ka nüüd uue 7 aasta struktuurfondide rahastuse raamistiku sees selleks kõigeks ka toetust saada," rääkis Kallas.

Kallase sõnu panustataksegi Euroopas teadusuuringutele, et viia alla kulusid. "Millega tegelesime palju minu ajal ja tegeletakse ka praegu, on intelligentne transpordi süsteemidega - igasugune IT lahendused seotud teedega. Seal on mõiste smart roads, mis tagab ohutuma ja sujuvama liikluse. Siin on kindlasti sooduspinnas uudseteks lahendusteks," lisas ta.

Rahastamisest

Kallas märkis, et ELis on taristu seitsme aasta raamistiku osas tõstetud rahastamist kolm korda. Suurim saaja on raudtee. "Miks? Sest EL on arvamusel, et raudtee on keskkonnasõbralikum ja rahuldab paremini kaupade veo ja reisijate vajadusi," märkis Kallas.

"Küll aga on väga tugev diskussioon infra rahastamise osas üldse. Võtsin Euroopa transpordivolinikuna osa Saksamaa valitsuse koalitsiooni leppe arutelust, isegi rohkem kui Eesti omast. Seal kuulutas üks osapool, et viivad sisse maksu välismaalastele, mida mina ELi esindajana ütlesin, et ei saa. Kui nüüd vaadata teemaksude osas Euroopat, siis Euroopas on 2 riiki, kes teede maksu ei kogu. Need on Soome ja Eesti," tõi Kallas näite.

"Prantsusmaal on teemaksud näiteks maksad läbitud kilomeetrite eest, mis on taganud selle, et Prantsusmaa teed on praegu tunduvalt paremas seisus kui Saksa omad." Kallase hinnangul tasuks teede maksu teemat kindlasi arutada.

Rahastus aktsiisist?

"Mina rahandusministrina olin vastu, et kütuseaktsiisist mingi konkreetne summa panna teedeehitusse. Vaadake, kütuse aktsiisist tulevad summad vähenevad pidevalt, sest mootorid lähevad paremaks ja autod tarbivad kütust vähem. Euroopas võtavad näiteks autod 15% vähem kütust kui Ameerikas. Biokütused on aktsiisivabad. Seetõttu jääb ka kütuseaktsiisi vähemaks ja lõpptulemusena sellest ka raha vähemaks," kirjeldas Kallas sõltuvust pelgalt kütuseaktsiisist.

Minna ühistele konsortsiumidele?

"Kas siis teha ettevõtete konsortsiumeid, siis seda põhimõtet propageerisin juba 20 aastat tagasi. Kui nüüd vaadata laenamise kontekstis, siis konsortsiumidel on tunduvalt kergem raha saada näiteks 30 aasta peale. See vääriks kindlasti arutamist ja hindamist teede-ehitajate kontekstis," märkis Kallas.

Kallase sõnul peab aga igasuguse laenamisega olema ettevaatlik, eriti suured riskid on laenamised, mille taga on poliitiline otsus. "Kohtusin mõnda aega tagasi maailma suurimate investeerimis pankuritega. Soovitused, mida nad andsid, oli - tooge eraraha. Kui hakkate sehkendama riigiga, siis läheb asi jamaks. Kui kasutada konsortsiumeid, siis on võimalik kergemini saada raha, mis siis hiljem kindlasti ka tagasi toob," rääkis Kallas

"Mina arvan seda, et maksumakja raha investeerimine taritusse pressib meie võimalusi üha rohkem kinni. Tuleb rohkem kindlustada poliitilise sekkumise vastu. Taristu puhul on ju oluline, et tehtud otsus peab see püsima kuni 30 aastat. Kui aga otsustab riik, siis ei püsi otsus kunagi nii pikalt."

Kohtuvaidluste protsess peab olema mõistlikult talutav

Kallas tõi näite hangete vaidlustamisest Euroopas. Kõige tõhusama riigina märkis Kallas Ühendkuningriike, kus vaidlustatakse palju, kuid vaidlus suudetakse lahendada 2 aastaga. Belgias aga võtab see protsess keskmiselt 5 aastat. Seda ei kannata aga pangad välja. "Sellist mõju ärikeskkonnale käsitletakse paraku vähe. Transpordi investeeringutes tuleb mõelda väga, kuidas tõhusalt käsitleda vaidlustusi, mis ei löö valusalt ärikeskkonda," ütles Kallas "Kohtuvaidluste protsess peab olema talutav – ühel hetkel peab ju vaidlus ära lõppema."

Kolm küsimust Kallasele

Teemaks?

Kilomeetri põhine, jah.

30 aastane otsuse rahu - kuidas tagada?

Tegelikult ei ole teeehitajatel see vast nii valulik. Toon näite. Üks valitsus ostab bussid, teine tühistab. Ise olen nii kord otsustanud, tühistanud, ei ole hea. Ehitust aga ei saa katkestada ja taristuehitusega on sama, tuleb uus minister ja otsutab teisiti. Pole muud kui otsustamine on kultuuri küsimus, et mingid otsused ei ole poliitiliselt muudetavad.

Kas eestis võivad tekkida tugevad konsortsiumeid?

See on üks idee, millele ma varem pole mõelnud, aga siin tulin sellega täna välja. Alguses võtab see tsükkel kindlasti pikalt aega ja vajab ka riigi garantiid, et see oleks võimalik.