RKAS suurendab panust ehituse tulevikulahendustele

Ehitusuudised.ee uuris värskelt uuele ametipostile tööle asunud Sarmetilt, mis on tema juhitava osakonna eesmärgid ning mida on oodata lähitulevikus.

Millega täpsemalt hakkab RKASe teadus- ja arendusosakond tegelema, e miks see ellu kutsuti?

Osakonna eesmärgiks on tõsta RKASi insenertehnilist potentsiaali selliselt, et ettevõttes kasutatavad metoodikad ja tehnoloogiad ning valmivad objektid ei vastaks mitte üksnes tänase päeva tavadele ja nõuetele vaid homse või ülehomsetele vajadustele ja nõuetele.

Läbi teadus- ja arendustööde läbiviimise, koordineerimise ja tellimiste on eesmärgiks muuta kogu ehitamisega seotud maailmapilt kaasaegsemaks ja murda kümnendeid ja sajandeid kehtinud dogmasid, ehk ergutada innovatsiooni ja uuendusmeelsust. Sealhulgas loodame murda dogmasid, mis tulenevad ehitusektori monodistsiplinaarsusest ja mugavustsoonis viibimisest.

Teaduslike meetodite kasutamisega ja teadusasutuste kaasamisega soovime aidata saavutada ehitusektoris paremat funktsionaalsust optimaalsemate kuludega kogu ehituse elustiklik jooksul. Ehituse elutsükkel algab vajaduse tekkimisest ja lõppeb viimase „kivi“ utiliseerimise või taaskasutamisega. Märksõnadeks on innovaatilisus ja uuendusmeelsus.

Millised on esimese kahe aasta prioriteedid?

Konkreetne strateegiline nägemus on veel koostamisel, kuid kindlasti on prioriteetide seas nn digiehituse (sh BIM) võimekuse tõstmine kogu sektoris ning uudsete töövõtu ja juhtimismeetodite praktikasse rakendamine (sh. Lean ja IPD).

Mis on plaanis pikemas perspektiivis?

Pikemas perspektiivis on eesmärgiks aidata RKASil püsida valdkonliku tippkompetentsikeskusena, kes pigem loob reegleid ja juhib eesrindlike meetoditega ehitussektori arenguid kui järgib neid. Samuti on eesmärgiks olla partner ja hea praktiline nõuandja nii teistele ehitussektori organisatsioonidele, teadusasutustele kui ka seadusandjale.

Mis oli sinu suurim panus ministeeriumis töötades?

Kindlasti võiks välja tuua oma olulise panuse andmise värskelt vastuvõetud ehitusseadustiku põhimõtete määratlemisel, mis sageli nõudis tunde ja päevi kestvaid arutelusid ja vastasseisude lahendamist erinevate huvigruppidega.

Seadustiku koostamise juures seisnud põhilise sisuvaldkonna eksperdina võin väita, et sinna sai kirja hetkel parim teadolev ja käibelolev „hea tava“ nii kodu kui välismaalt. Läbi raskete diskussioonide jõuti hetkel parimate võimalike tasakaalustatud lahendusteni. Nagu iga uue asja puhul, saab ka ilmselt antud seadustiku rakendamisel olema omajagu segadust, kuid edasiminek võrreldes seni kehtinud ehitusseadusega on mäekõrgune.

Oluliseks tuleb pidada ka ehitusseaduslikuga samaaegselt juba enamuse alamaktide seadustiku põhimõtetele vastavaks viimist, mis oluliselt lihtsustab seadustiku jõustumist ja vähendab segadust tõlgendamisel.

Mis on sinu ambitsioon uuel ametipostil?

Ambitsioon on olla ootustele vastav partner ja abiline RKASi teistele sisuosakondadele võimaldamaks koos arendada ja praktikas rakendada tehnoloogiaid ja metoodikaid, millest seni on vaid räägitud. Samas ei peaks me rahulduma mujal rakendatu ülesvõtmisega, vaid võimaluse piires arendama ideid ja tehnoloogiaid ning meetodeid edasi arvestades RKASi spetsiifikat.

Kuidas, millal ja mis teemal on plaanis RKASe teadus- ja arendusosakonna töö esimesi raporteid avaldada?

Kindlasti saavad enamus uuringute ja arenduste tulemusi olema avalikud ja kasutamiseks kõigile ehitussektoris tegutsejatele. Konkreetsemad plaanid on veel koostamisel, kuid ilmselt juba sügisel on põhjust selle teema juurde tagasi tulla.

Ehitusuudised.ee soovib RKASe vastavatud osakonnale ja selle meeskonnale edu.