Aasta Noor Arhitekt on Veronika Valk

Teadmata veel oma võidust ütles Veronika Valk Ehitusuudistele, et see on tiitel, mis on kõige olulisem tunnustus Eestis noortele arhitektidele.

Noore arhitekti tiitel on kõige olulisem ja noore arhitekti loomingut kokkuvõttev võistlus, mis Eestis on. Siin ei ole tegemist ainult ühe objeki kavandamist kokkuvõtva võistlusega, vaid vaadatakse ühe noore inimese tegemisi arhitektuuri väljal tervikuna. Kahtlemata on see tiitel kõige oluilisem, mida minusugune professionaal saab Eestis ihaldada," ütles Valk

Järgneb intervjuu

Kui üllatav oli Teie jaoks võit?

Väga suur üllatus, sest seekordsed nominendid on kõik Eesti parimad, igaüks oma unikaalsel moel.

Kui tihti noorem ja vanem põlvkond arhitekte kokku puutub? Koht, kus need pooled omavahel kohtuvad, on kindlasti kunstiakadeemia. Seal annab üks põlvkond teisele teadmisi edasi. Ja see, et väike vastuhakk on igas põlvkonnas, on normaalne ja ootuspärane, sest kui seda poleks ja uus põlvkond on rahul sellega, mis on tehtud, siis ei oleks ka arengut. Eestis ilmselt ikka see et ehitusmahud on väiksed, turg on väike. Euroopas – loomulikult eranditega – üleüldine konventsionaalsus, mis takistab sisulist innovatsiooni. Aasia ehitusbuumiga riikides võib-olla liigne kiirustamine ja ajanappus, et projekteerimise käigus kõike detailsemalt läbi mõelda. Võib-olla ei pea isegi Eestis suuremaid konsortsiume looma, vaid leidma võimalusi teiste riikide arhitektidega koopereerumiseks, kui rääkida mõttest kombata välisturge. Mis tahes teise riigi turu reeglid on Eesti omadest erinevad ja neid tuleb tunda, et läbi lüüa.

Mis on praegu kõige suurem takistus arhitektuurituru arendamisel? 

Arhitektid on öelnud, et seoses ehitusmahtude kahanemisega on kokku kuivamas ka arhitektide ja projekteerijate turg. Milline on päästerõngas?

Tuleb muuta riigihangete korraldamise korda. Jaak Huimerind tegi sel teemal väga sisulise ja tõsise ettekande arhitektide liidu üldkogul. Tema kõne moto oli: “Talendid, ärge tulge koju tagasi!” vastusena kampaaniale “Talendid koju”, sest olukord ühiskondlike hoonete ehitusel riigihangete korralduses on sedavõrd masendav. Ometi on just ühiskondlikud hooned need objektid, mis vajavadmeie parimate arhitektide kätt ja vastavaid eelarveid ideede täide viimiseks.Kui  suur  lõhe  on  riigi  ja  eratellija  nõudmistes konkurssidel?

Siin tuleb vaadata iga objekti eraldi. Riigihangetel on asjad tõepoolest sellised, etalampakkumiste süsteem ei tule riigile kindlasti kasuks. Samas ei ole välistatud, et eraklient on puhtalt kommertslike huvidega, ja huvitatud ehitama võimalikult suures mahus. Siin ei välista üks teist. Mõlemal juhul on olemas hea ja halb versioon. On teistsugust praktikat. Kui riigi tellimustega on kaasnenud ideevõistlus, siis on tulemus parem.Kas näete võimalusi luua Eestis konkurentsivõime tõstmiseks arhitektuuribüroode konsortsium, et konkureerida välisturgudel?

Aga kui koostöövalmid on arhitektid üksteise konkurentidena? Minu konkurendid pole Eestis, vaid näiteks USAs, Belgias, Hollandis, Portugalis,

Austraalias ja mujal. Nad on kõik seni olnud üsna koostöövalmid, kui on, mille nimel üheskoos tegutseda. Reeglina on selline motivaator mõni konkreetne võistlus, tellimus, rahvusvaheline kuraatorinäitus või muu laiemat kandepinda omav üritus, kus on mõistlik ja lõbus mõtteid vahetada ja üksteiselt õppida.

Kui oluliseks on saanud turunduse roll arhitektuuris?

Kindlasti on turundus muutunud üha olulisemaks. See on üsna kopsakal moel olnud arhitektuurikeskuse juhtmõte, kes on loonud tegusamate ja edumeelsemate, avangardsemate arhitektide klubi AKU, kellel on oma kataloog. Arhitektuurikeskus on võtnud nende arhitektide loomingu tutvustamise eestvedamise enda kanda.Kui vaadata halli argipäeva, siis kas ehitaja ja arhitektide suhtlemisse on konliktid sisse kirjutatud?

Tegelikult on iga objektiga lugu erinev. On kurioosseid ja skandaalseid näiteid ja eks me otsi seda konstruktiivset ja avatud arutelu kogu aeg. Arenguruumi on kindlasti palju ja see vajab pidevat tööd.

Järgmisel nädalal kuulutab Eesti Projektbüroode Liit esmakordselt välja aasta ehitusprojekti. Missugune projekt on Teie arvates selle tiitli vääriline?

Tartu Ülikooli Narva kolledž. Arhitektuuri pool on tehtud nii hästi, kui on võimalik meil Eestis teha. Siin on näha mitme osapoole koostööd. Samas ei olnud ka väga kitsaid eelarvelisi piire.