Wienerberger: ehitaja hakkab pärast hankevõitu materjaliga kavaldama

"Tulemas mitmeid projekte, kus plaan fassaadimaterjalina kasutada tellist. Samas see, et projektis on ette nähtud tellise kasutamine, ei  tähenda veel, et seda ka seina pannakse. Ehitaja hakkab kohe pärast ehitushanke võitmist kavaldama ja otsima odavamaid ja kehvemaid alternatiive,” rääkis müügijuht.

Rõžov rääkis, et eraisikutest tellijate huvi telliste vastu olnud kõrge ka masu ajal. ”Kadunud on arendajad, kes ehitasid hooneid müügiks, ent viimasel aastal on suuremate objektide tellijaks olnud aga riik,” lisas ta. Rõžovi sõnul on telliste hinnad aasta jooksul tõusnud keskmiselt  5%.

„Tellise maksumus kogu maja maksumusest on ligikaudu 3-5%. Isegi kui tellis muu fassaadimaterjaliga võrreldes 10-15% kallim, on see kogu maja maksumuses marginaalne summa. Pikaajalises perspektiivis tuleb tellisfassaad isegi odavam, kuna ta ei vaja parandamist ega ülevärvimist,” rääkis Rõžov.

Rõžov julgeb tellist soovitada lisaks uusehitistele ka rekonstrueerimistööde juures. „Meil on teada mitmeid juhuseid, kus omanik lammutab oma maja olemasoleva silikaatkivi fassaadi ja teeb uue fassaadi tellistest.” Samuti sobib tema sõnul ka tellisfassaad korruselamutele, kus tehakse majade täiendavat soojustamist – see on üsna levinud näiteks Soomes. ”Kindlasti tuleb see kallim, kuid kui alternatiiviks on polüstüroolile tehtud krohv, siis võib kindel olla, et mõne aja pärast on tellisfassaad ennast mitmekordselt tasunud,” kinnitas Rõžov.

Eestis kasutatakse tellist fassaadides oluliselt vähem kui näiteks Leedus, Soomes, rääkimata Madalmaadest ning Suurbritanniast. „Põhjuseks võivad olla traditsioonid. Samas Lõuna- ja Kesk-Eestis on telliste kasutamise traditsioonid rikkamad, kui Põhja-Eestis. Viimastel aastatel aga on ka Tallinnas päris palju kasutatud korrusmajade fassaadide ladumises keraamilisi telliseid. Parim näide on kindlasti Rotermanni kvartali majad!“ meenutab Rõžov.