Ehitusmaterjalitootjatest on eredamalt paistnud päike eksportijatele, ent Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuhi Enno Rebase sõnul võivad riigi maksupoliitilised otsused sellele piiri panna.
"Kahjuks kipub negatiivsem jätma helgemat poolt varju. Eelkõige seondub see riigi poolt ülalt alla raiutud maksemuudatustega, kus ehitusmaavaradega seotud ettevõtete sisendid hüppeliselt kallinevad, näiteks erimärgistatud kütuse kasutusõiguse kaotamine, kaevandamisõiguse tasu," märkis Rebane mööduvat aastat meenutades.
Siseturu tootjate olukord on tema sõnul jätkuvalt halb. "Mahud on küll vaevaliselt kasvama hakanud, kuid arvestades eelmise aasta väga madalat võrdlusbaasi, oleme alles suhteliselt põhja lähedal," nentis Rebane.
"Eredamalt on päike paistnud eksportijate õuele. Sealjuures on eksport aidanud ka ebatraditsionaalseid eksportijaid. Parimaks positiivseks näiteks pean betoonelementide valmistajate saavutust, kus toodangust eksporditakse rohkem kui tarbitakse Eestis. Aga riigi maksupoliitilised otsused üritavad sellele ekspordile piiri panna," on Rebane murelik.
Ka järgmine aasta tuleb tema sõnul segane ning keeruline saab olema ka seniste edukate ehk eksportivate ettevõtete olukord. "Samas saab toimetada Euroopa rahade toel, samuti CO2 kvootide abil. Kuidas CO2 toel toimuvate ehitusmahtudega ning võimaliku spetsiifilise tööjõupuudusega hakkama saadakse, näitabki järgmine aasta," sõnas Rebane.
Seotud lood
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?